26 september 2015

"Mahagonist tiibklaver" Käbi Laretei


Laretei oskas kirjutada nii, et see pani lugejat õhkama, ületamatuid kaugusi ja tabamatuid silmapiire üritama puudutada.
 
Kahjuks selles raamatus jäidki need kaugused ja silmapiirid tabamata. Autoril võisid ju kõnealuse käsikirjaga olla omad, kahtlemata väga head, plaanid, kuid küllap jäi aega napiks. Juhtub ikka. Seega tekkis rida kaootilisi katkeid,mille sisu oli sama,ent vormistus veidi erinev. Kuna uue raamatu materjali ei tahtnud kuidagi piisavalt koguda, siis otsustatigi kõik need sama teema eri variatsioonid käsikirja ja ühtlasi ka raamatusse sisse panna. Tore mõte,ent lugejale veidi tüütuks muutuv.
 
Pluss veel kordused, tsitaadid varasematest teostest.
 
Kui ma lugenuks seda raamatut eelnevaid lugemata, võinuks see mulle täitsa sümpatiseerida. Eelmiste taustal on siit aga vähe rõõmu leida.
 
Minu viga, ilmselgelt.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar