03 november 2015

Ma käisin koolis... (28.10.2015)

 
Oktoobrikuu oli mitmes mõttes huvitav ja tähenduslik, rasvaselt sai alla joonitud üks eluetapp.  Vahva kokkusattumusena sai osaks sellest joonimisprotsessist ka minu vana kooli külastamine. Nagu te ilmselt juba teate, ei armasta ma esinemisi kohe mitte üks raas. Nädal enne hakkan ma surema, eelmiseks õhtuks olen laip valmis ja õige päeva hommikul ajan end voodist vaid kujuteldava tahtejõu najal püsti. Kui kõik juba möödas on, siis ma ärkan taas ellu :)
 
Seekord olid olud veelgi hullemad, sest olgem ausad, lastele esinemisega mul eriti kogemusi ei ole, olen ma neile ju seni veel vähe kirjutanud. Kui siis veel selgus, et samal päeval on koolis ka aktused, mis päevaplaani oluliselt mõjutavad, ja et kolme eraldi tunni asemel saab olema üks... a u l a s! Nagu oleks teerull minust üle sõitnud. Ja siis veel korra. Ja veel.
 



Ma pean sellest aulast tegelikult veel rääkima. Asi pole pelgalt saalis kui sellises, vaid eks ole ma selle saaliga juba kooliajalgi hädas olnud. Ja minuga nägi vett ja vilet omakorda mu emakeele ja kirjanduse õpetaja, kes pidi kuidagi aktuste jaoks kavasid tekitama. Aktused, need olid ju laulud ja luuletused. Tänasel päeval olen ma muidugi optimistlikumalt meelestatud ja pean tunnistama, et jumal tänatud, et mulle elevant kõrva peale astunud on, sest laulda oleks küllap sada korda hullem kui luuletusi lugeda. Tol ajal olid aga ka need luuletuste esitamised mu jaoks põrguväravad. 


Loomulikult juhtus lõpuks see, mida arvata oligi - lapsed olid maruvahvad ja armsad! Kiidan kõiki, kes kenasti küsimused ette olid valmistanud ja julgesid need ka esitada (saladuskatte all võin öelda, et mina teie vanuses ei oleks julgenud püsti tõusta ja küsida ;) )

Häid küsimusi oli palju, aga minu lemmik tuli neiult, kes uuris,et kui ma midagi kirjutama hakkan ja alguses läheb hästi ja mõtteid on, aga ühel hetkel enam ei edene, et kas ma siis närvi ka lähen :)



Igal juhul aitäh kutsumast ja aitäh kuulamast!
Vinged olete!

8 kommentaari:

  1. Eks ma pingutan ka kohutavalt :P

    VastaKustuta
  2. Ja milline oli vastus selle poisi küsimusele?

    VastaKustuta
  3. Ausõna, ma nii naljalt närvi ei lähe :) Kuigi võiks ju... ummistada paberikorvi, murda pliiatseid pooleks ja ahastusest karjuda :)

    VastaKustuta
  4. Juukseid katkuda!
    Jõllitada paberit, kuni see laguneb!
    Ja muidugi šampust juua.

    VastaKustuta
  5. Sa jagad biiti, peab tunnistama :)

    VastaKustuta
  6. Väääga armas. Piltidel oled nii tilluke ja nups, et kui fotograaf oleks ebaviisakalt selja tagant pilti teinud, siis oleks arvanud, et üks öpilane tutvustab kohe saabuvat kirjnaikku ;-)

    VastaKustuta
  7. ;) Ma võin ise pisike olla, aga süda on mul suuur :)

    VastaKustuta