22 detsember 2015

"Armunud Hemingway: tema enda lugu" A. E. Hotchner


Vahel on üllatav, kui palju on võimalik sama teema ümber siblida ja ühest ja samast aina uuesti ja uuesti rääkida. Ent arvestades mu tugevat sümpaatiat Hemingway suhtes, ei ole ma õige inimene selle üle kurtma ja võisin vaid aplodeerida selle raamatu ilmumisest kuuldes.

Uut infot tuleb siit napilt, kuid seevastu on lootust, et paljud siinsed väited on siiski Hemingway enese suust pärit. Paljud meenutused ja mälestused on Hotchneril sügavalt isiklikud. Pilt kirjamehest suurt ei muutu, elunautleja kuvand endine,valus esimese armastuse (Hadley) taga leinamine püsib.
 
Võib-olla oleks oodanud, et mõningad tema eluseigad saavad paremini lahti kirjutatud. See, et ta kahte naist samaaegselt armastas, on ammu teada, ka siin on vahendatud tema korduvaid selleteemalisi kinnitusi, kuid mingit põhjalikumat selgitust ei tule siiski. Samuti teame varasemast, et surmaga seisis ta korduvalt silmitsi, küll tahtmatult, küll tahtlikult. Ent ka sellele viimasele ei saa me sügavamat põhjendust.


"„On rõhutatud, nagu oleksin ma kogu elu surma taga ajanud. Kui oled veetnud kogu elu, püüdes surma iga hinna eest vältida, laskmata tal seejuures ometi enda üle irvitada ja uurides teda, nagu uuriksid ilusat lõbutüdrukut, kes võib sulle vähimagi süümepiinata otsa peale teha – vähem jama ja vähem tööd –, siis võib öelda, et oled teda tundma õppinud, aga mitte taga ajanud. Sest elu on sulle õpetanud, et kui ajad teda taga, siis saad ta kätte, ning sa tead nagu kõik teisedki, et ta annab sulle ravimatu haiguse. See on kõik, mida ma arvan eluaegsest surma tagaajamisest. Surm pole midagi muud kui tavaline hoor.”"

Põgus ja pinnapealne ülevaade, kuid igati nauditav.

1 kommentaar:

  1. Kas te ei võiks oma raamatututvustuste juurde ka kirjastusi märkida, siis oleks kergem neid raamatupoest otsida ja üldse, alati ei ole arvutit käepärast, aga kirjastaja jääks meelde.

    VastaKustuta