15 detsember 2015

"Ka see läheb mööda" Milena Busquets


Minu ahastuse peale, et mul on võimatu uudiskirjandust siin kätte saada, sirutus paar abikätt - teen tänulikult kniksu!
 
Seda raamatut ma olin loomulikult märganud siin ja seal vilkstamas, kuid ausalt öeldes lugeda ei plaaninud. Esiteks on hispaanlastega vahel sellised kahtlased lood, nad on tugevalt teistsuguses mullis ja igakord ei ole nendega, lugejana, lihtne haakuda. Teiseks oli veel midagi, mida ma ei mäleta, nii et oli kindel, et see raamat mu listi ei rända.
 
Kui see raamat aga minuni jõudis ja ma esimest lõiku lugesin, teadsin kohe, et see on maiuspala. Maiuspala, mis tuleb aeglaselt ja mõnuga ette võtta.
 
"Ka see läheb mööda" võiks ilmselt liigituda naistekate alla, ent kindlasti kvaliteetsete ja eriliste isendite hulka. See on õrn ja õhuline. Lugejale jäetakse ruumi mõtlemiseks, aega nautimiseks, ei ole lihtlabast mämmutamist. See on ühe neljakümneaastase leinava tütre elegantne rännak Cadaquési, linna, kus ta on lapsest saadik perega suvitanud. See teekond on kohati mõtlik, kohati naljakas, kohati monoloog kadunud emaga, ühtlasi ka sex&drugs&rock and roll. Ja ikkagi kuidagi... eluliselt stiilne. Rõhutan, see ei ole kuidagi masendav või lõputut leinaulgu peegeldav lugemine.
 
Ma tunnistan ausalt, muidugi absoluutselt võhiklikult!, et kolmveerand sellest keelenaudingust tahaksin ma tõlkija kontole panna. Kes on Anna-Maria Penu tekste lugenud, see juba teab - tal on väga eriomane käekiri, selline, mida tahad jupphaaval nautida, vaikselt suus veeratada, ja siin vaatab kõigilt lehekülgedelt see taas vastu. Võimalik, et Busquets on ka samasugune nõtke sõnaseadja, kuid ma olen skeptiline. Nii et, au ja kiitus tõlkijale hea ja ilusa töö eest! 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar