12 detsember 2015

"Kehade mets" Jim Ashilevi

See on raamat, mida ma tavaliselt ei loeks, ent kuna ma olin lugemisnäljas viimse piirini endast välja viidud, pidin endasse tagasi tulemiseks võtma uudiskirjanduse riiulilt, mis näppu jäi.
 
Ja tegelikult läks päris hästi. Mul siis, ma pean silmas. Igaühele lugemiseks ei julgeks küll soovitada, on pigem selline noortekalaadne toode, aga kel endal kodus teismelised kasvamas või kellel huvi, kuidas tänased noored end oma kehas tunnevad, siis... jumala pärast, näitan rohelist tuld.
 
Lühidalt ja absoluutselt mittemidagiütlevalt võiks raamatu kokku võtta kui ühe noormehe kujunemisloo. Ma ei tea, kuivõrd see on autobiograafiline (mingil määral kindlasti, kuigi oli ka detaile, mis ilmselgelt olid muudetud), aga adekvaatne on see lugu kindlasti.
 
Mitmeid häid mõttekohti on siin ka.
 
Mulle meenus ka kohe üks poiss, kes aeg-ajalt kummalisi asju teeb, kõrvalseisjaid päid vangutama paneb, palju paksu pahandust tekitab. Kuskil on peidus uba, aga selleni jõudmine nõuab aega ja vaeva. Kannatust samuti, aga see on defitsiit ju ometi. Ja kui ma siis lugesin, kuidas üks nooremapoolne meesterahvas enda lapsepõlvest analoogseid seiku meenutab ja lahti jutustab, just nagu selgitades nende tegude anatoomiat, siis tabasin end mõttelt, mismoodi see tänane poiss näiteks ise paarikümne aasta pärast oma lapsepõlve kommenteeriks... Aga sinna on veel aega terve igavik...Teekond isegi saab olema keeruline, mõni jõuab enne murduda, mõni blokeerib mälestused,  mõni sulgub lõplikult. Võib-olla ei jõuta selguseni mitte kunagi.
 
Selles mõttes kuradi hea raamat.
 
P.S. Kui eelnevast jäi nüüd mulje, et see üks masendavalt depressiivne raamat on, siis oh ei! Kõike leiab. Mulle sümpatiseeris loomulikult enim see peategelase omaaegne kujutluspilt Viljandist. Viljandi, see kõlas nagu viljapõld ja talle tundus, et seal elaski vaid mõni üksik inimene, kõik nad olid alasti ja kakerdasid kusagil viljapõllul ringi, korjates kaera või midagi muud sellist. Nii helge ja kaunis fantaasiapildike, et mul see kohe kuidagi ei taha meelest minna :))) 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar