15 detsember 2015

Mang käis...

Ilmselt on sellel, et Mang akende alt alailma mööda kõnnib, siiski oma tagajärjed - mu unenäod lähevad aina jaburamaks. Kas ka prohvetlikumaks, seda peab näitama aeg.
 
Igatahes Paala järve ootavad ees vägevad ajad. Viadukti poolt vaadates saab see olema kunagi lähitulevikus tavatult pikk, pikem vist isegi kui Viljandi järv, sellel saab olema elegantselt kurvikas saba kuhugi haigla poole. Kaldad on korrastatud ja hästi ligipääsetavad. Peeres Kaater kaotab oma kunni tiitli ja "tema" kaldasse tuleb hubane kohvik.
 
Kõige hämmastavam on aga see, et sellest kõigest alles äsja räägiti (minu unedes loomulikult, reaalis pole keegi mulle neist plaanidest kõnelemas käinud) ja kui ma kõike seda ilu viadukti poolt imetlesin, olin ma keeletu ja meeletu, sest raudpoltkindlalt oli teada, et kõige selle taga oli Randel Länts. Kuidas ta seda tegi, ja veel nii ruttu, pole halli aimugi. 
 
Aga oli ka halbu uudiseid. Kivi Pagar oli viimast päeva avatud ja säärase erakorralise uudise krooniks olid letis üleeilsed porgandikoogid. Noh, ega ma ei ole eelpool nimetet pagariäris kordagi porgandikooki näinud muidugi... ega ka vist mitte üleeilseid kooke, ent unes on kõik võimalik. Viimase päeva puhul olid odavmüügis ka pagarite isiklikud rulaatorid, ma sain osta mingi eriti vinge, see arendas teistest paremat kiirust ja sellele sai peale istuda, nii et ma otsustasin ümber Paala järve kulgevale kergliiklusteele kimama minna, kõvad porgandikoogid seljakotis ja puha.
 
Ma hoiatan, puhumas on suured muutuste tuuled... 

2 kommentaari:

  1. Just! Nii et põhjust erutumiseks ei ole, kahjuks või õnneks :)

    VastaKustuta