04 detsember 2015

"Minu Rootsi" Charlotte Lii Tipp


Hirmus mõnus! Rootsi on alati midagi sellist, mis ühtaegu meeldib ja teisalt ärritab. Nad on seal nii kuradi neutraalsed kohati ja samas nii haiged, aga ometi nad mulle ikkagi meeldivad. Nad keeravad asja pidevalt üle vindi, aga palju asju teevad ka õigesti. Mulle meeldib nende oskus ümbritsevaid märgata (või vähemasti jäi see mulle sellest raamatust kõlama), mingi inimkesksus kui nii võib öelda.

Raamatu rosinaks on autori enda lugu, tema töö eripära. Mul on nii hea meel, kui siia sarja leitakse kirjutajaid, kel on lisaks asukohariigile veel mingi oma lugu jutustada. Midagi, mis harib ja suunab mindki, avab mu silmad. Kirjutaja töötas/töötab Rootsis ämmaemandana ja avas üpris laialt selle ameti telgitaguseid - põnev!

Tegelikult see "jalkaemade" igapäevaelu kirjeldus oli ka minu jaoks silmaringi avardav. Võõras teema ja kaarega mööda käinud ning ilmselt olen ma veidi eelarvamuste kütkeis seni olnud, kuid nüüd vaatan asja peale teise nurga alt.

Ja muidugi algus - Leksand, Siljansnäs, Björkberget (siin on teravdatud tähelepanu koht ;)). Björkbergetile olen minagi mingis järelkärus loksunud, see oli põhikooli ajal, mil meie koolist terve posu lapsi sinnakanti läkitati. Meiupuu ja tants ja trall, mingid paadivõistlused järvel jms.

"Minu Rootsi" läheb konkreetselt minu jaoks ajalukku esimese loetud e-raamatuna. Jah, ma tean, et olen ajast maha jäänud :)

NB! Autoril on nii äge nimi, et esimene mõte on, et see peab olema feik :)

5 kommentaari:

  1. Oi, mul tekkis kohe nii soov lugeda. Mul on Rootsiga täpselt sama suhe, et ühtepidi kõik niiiii meeldib ja samas on asju, mis ajavad hulluks:)

    VastaKustuta
  2. Tead, Norraga on veel "hullem", aga ilmselt see tõttu, et ma Norraga rohkem seotud.

    VastaKustuta
  3. "Minu Rootsi" oli tõesti mõnus lugemine. Aga sa lugesid Elisa Raamatuga seda? Mul oli seal lugedes see jama, et hästi palju jäi sõnu puudu või lauseid poolikuks, kui suurema kirjaga lugeda

    VastaKustuta
  4. Lugesin jah, sõnu puudu nagu ei jäänud, kuid sõnade asetus ridades oli ebaühtlane - mõnes reas olid sõnad üksteise otsas, nagu puuduksid tühikud, ja mõnes reas haigutasid pikad tühimikud. Samas mingi raamat oli neist jamadest nagu puhas (või ma juba harjusin sellise "kujundusega" ) :)))

    VastaKustuta