13 jaanuar 2016

Mere ääres/By The Sea (A. Jolie Pitt)

Kiirtoit. Kui sedagi.
Läksin loomulikult vaadete pärast, ja nii oligi - need olid parim, ühtlasi ainus vaadatav, osa sellest. Olid need võtted Maltal või Lõuna-Prantsusmaal - vahet pole, Vahemeri on Vahemeri minu jaoks.
Ja mis siis edasi juhtus? Või mis edasi, mis üleüldse juhtus filmis? Põhimõtteliselt, ja see on puhtalt minu nägemus, on Jolie ja Pitt juba piisavalt kaua koos olnud. Ega see pidev tähelepanukeskmes olemine kerge ole, nad võivad kaamerate surisedes ju hambad kõrvuni paljastada, kuid mis toimub nelja seina vahel, seda me pigem ei taha teada, ma usun. Aga okei, teha pole midagi, igaüks astub oma valitud rada.
Siis on neil veel see pagana lasteteema. Mina pole kellelgi jalgu hoidnud ja nii täpselt ei tea, aga midagi vist neil nagu ikka oli õhus selles vallas. No ja siis nad ilmselt otsustasidki, et voilaaa, keerame kokku ühe korraliku (mõttekoht vaatajale...) ja hirmus diibi abieluloo. Mõte iseenesest ju hea, kas pole.
Iseasi, kuidas see välja kukkus. Välja kukkus nii, et Jolie sai töö käigus ise ka aru, et asi kisub hapuks. Vaataja õnnetuseks leidis ta ainsa väljapääsu olevat enese eksponeerimises. Kahjuks ei pruugi siinsed iluideaalid ühtida Jolie omadega...Tulemuseks on, see on nüüd selle filmi teine ja absoluutselt viimane positiivne külg, et sõna "groteskne" saab siililegi selgeks. Jolie  üritab igas teises episoodis võtta ülimalt graatsilisi ja sulneid poose, sirutuda just õige nurga all välja, esmajoones rõhk päkasirutusel, kuid halloo...täispikk mängufilm kellegi tundmatuseni moonutatud varakeskealise tšiki ekshibitsionismist ei ole kuigi meeldiv vaatepilt. Lisaks mingi ülim maneerlikkus ja üle mängimine. Nii et pool ajast mõtlesin ma vaid, et kas ta ise seda jampsi vaadates ka aru saab k u i groteskne ta välja paistab?! Nii kurb.
Kusagil filmi lõpuveerandis muutus peategelaste omavaheline suhtlemine loomulikumaks, ent siis oli see loomulikkus kuidagi argine. Jäi tunne, et viimaks said abikaasad (kui nad seda olema peaksid) end teineteise seltsis hästi tundma, mis sellest et võtteplatsil, ja siis kandus midagi sellest sundimatust fiilingust ka ekraanile.
Kinost lahkudes jääb üle vaid "möhh!" teha, muud ei oskagi öelda.
P.S. Vaatasin üks päev hoopis "Jahti" telerist, oma lemmiku Mads Mikkelseniga peaosas... Vaat seal juba oli, mille üle pärast lõputiitreid edasi juurelda või mille üle arutleda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar