30 jaanuar 2016

"Minu Barcelona" Mirjam Johannes


Selline popp ja noortepärane pilguheit Barcelona hingeellu. Minu jaoks jäi natuke millestki puudu, ent ma toonitan, et ma ei olegi sihtgrupp. Kui ma oleksin noor ja ärgas maailmavallutaja, kes sõrm atlase kohal uueks õppeaastaks sihipärast tegevust otsib, siis oleks juba teine jutt. Siis oleks see kuratlikult vajalik ja väärt lugemine ning kirju-mirju Barcelona tõmbaks mind magnetina.
 
Äratundmist pakkusid enim kaks tõika. Hiline söömine, minu viimaste aegade suurim nõrkus, on katalaanidele omane, nagu vist üldse lõunamaalastele tegelikult. Ja teiseks, enese positsioneerimine mere ja mägede järgi. Eestis mägedega on lood niruvõitu, kuid võõrasse kohta sattudes on veekogud vaieldamatult ühed objektid, mille järgi ma end uude ümbruskonda paigutan ja ringi liikudes orienteerun. Võõral maal, kus mägedega rohkem laiata saab, on mul kombeks end nende järgi positsioneerida küll.
 
/see ei puutu absoluutselt antud raamatusse või teemasse, kuid selle mägede-merede jutu peale kangastus mul momentaalselt mingil põhjusel Menton./

2 kommentaari:

  1. Ma lugesin seda kohapeal ja võin öelda, et linna avastamise teejuhina oli raamat väga hea.

    Mingis mõttes on need noorte inimeste maailma-avastamise raamatud ju kõik natuke sarnased. Kõik kohad, inimesed ja nähtused on neile uued ja huvitavad. Meie, täiskasvanud, võrdleme kõiki oma kogemusega...

    VastaKustuta
  2. Äi ma põle Barcelonas käinud, seega seda poolt, kuidas see raamat nö reisijuhina töötab, ei oska kommenteerida. Aga hea teada, et see pool tugev on.

    VastaKustuta