27 jaanuar 2016

"Minu põsk sinu põse vastu: Eduard Vilde kirjad Rahelile" koost. Kairi Tilga


Vaat´ oli raamat, mis ihu sügelema ja vererõhu lakke tõusma pani. Kirjavahetusi ei ole alati huvitav lugeda, iseäranis igavad on nad minu arvates siis, kui ongi välja toodud mõlemapoolne, pingpongpallina vahelduv korrespondents. Lugejana ei jää siis enam mõtte- ja tõlgendamisruumi, kõik on öeldud, enamgi veel. Antud juhul on meil aga peaasjalikult tegemist vaid Vilde kirjadega Rahelile, tema eluõhtu võlule ja valule, ning viimase kirju Vildele on vaid kaks. Ja see tõsiasi jätab meile juba oi-oi kui palju lahtisi otsi...
 
Esmalt, no oli vast hoorapurikas. Sindrinahk, ma siiani vihane :) Olgu, ma võin värve oma emotsioonidelt vähemaks võtta, sest ausalt öeldes ei ole ma end viimasel ajal kurssi viinud, mis laadi suhe täpsemalt tal oma Lindaga oli (eriti kurioosne siinkohal on veel see, et kui ma nüüd peast õigesti mäletan, siis Lindakesest ausa naise tegi ta alles pärast 17 aastat kestnud tutvust/kooselu/partnerlust... samas ma siit ridade vahelt ikka lugesin välja, et neil mitte pelgalt töine ja asjalik see suhe ei olnud...). Seega igatahes hoorapurikas.
 
Teiseks, lõputud etteheited kirjades Rahelile. Küllap see apteekripreilna (tegelikult küll lesk, seega preiliks ei passi nimetada) muidugi üks piparterav ja särtsakas tegelane oma temperamendilt oli, ega ma kahtlegi. Ent ma ei saa ikkagi aru, mis Vildel viriseda, kui ta ise sugugi aumehelikumalt ju ei käitunud. Hoida aastate kaupa naist lõa otsas, aina kavandades oma küllasõitu (reaalsuses juhtus füüsilisi kokkusaamisi neil vaid loetud kordadel, see-eest üks neist kordadest kujunes lausa seitsmekuiseks), siis seda tühistades, siis jälle lootust andes, siis jälle vabandusi otsides...no halloo, mees, sellisel juhul olekski olnud ehk palju loota, et Narva-Jõesuust, hiljem Hagerist, ainult tunnetest nõretavaid läkitusi tuleb.
 
Lisaks veel lõputud heietamised tervise teemadel. Paar häda vast oli, mida Vildel ei esinenud, kuid muidu oli tema päralt rikkalik haiguste müriaad. Ega ta hädade kirjeldamisega just kitsi vend olnud ka, ikka südamest. Enim meeldis mulle (ja ma olen hetkel sarkastiline), kuidas ta alailma küll alustas kirja sellega mitu häda tal jälle küljes on, kuidas sõiduga riskida ei saa...ja siis mõni lõik hiljem ikka sai ära mainida, et astus õhtul klubist läbi (napsutas ja avaldas alkoholi pruukimise pärast kahetsust)või kuis ikka ühele või teisele olengule läks. Et võis ikka vahva olla Rahelil lugeda, et sõita küll ei saa, aga koduballidel ja klubiõhtutel ikka on võimalik käia.
 
Ja edev kui kurat oli ta ka :)
 
"Sina ise paistad olevat kosunud, küllap sellepärast ka see jalgrattasõit, eks ole? Noh, Sa meeldid mulle ka oma edenenumas väärikuses, samal ajal kui ma enda suhtes rõõmustan, et pikaldane haigus natuke mu kõhukest on kahandanud ja et see minu vegetarismi tõttu, millest ma nüüd juba 1 1/2 aastat kinni pean ja millele ma arterioskleroosist vabanemise eest tänu võlgnen, loodetavasti  enam endiselt ulatuslikuks ei tohiks areneda. Umbes 7 1/2 kilo puudub mul veel ikka oma kunagisest kaalust. Vegetaarset toitu (sealjuures osaliselt toortoitu) soovitan ma ka Sulle kui profülaktilist abinõu mitmesuguste hädade vastu küpsemas eas. Juurdelisatud pildikesel näed, et ma saledast joonest just kaugele pole läinud, ja inimesed subtraheerivad minu vanusest reeglipäraselt 10-15 aastat. Mu edevusele on see loomulikult väga meelitav."
 
 Igatahes, keda huvitab 1920-30-ndate aastate meditsiinielu argine pool, siis neist kirjadest saab ühte ja teist teada, nii ravimitest (koguni tolle aja viagrast), ravivõtetest kui ka tervisevetel tehtavatest protseduuridest. Vilde pani ikka korralikud summad hakkama, tolku aga suurt ei midagi.
 
Pirtsakas oli Vilde ka üksjagu. Vähe sellest, et ta aina katteta lubadusi loopis ja sõiduplaane haus, oli tal ka sada muret ja nõudmist sõiduvahendite ja toidu ja teeninduse osas. Seega sai vaene Rahel alatasa uurida teeolusid (Vilde silmade tervislik seisund igat liiki teega ei võimaldanud leppida), võimalikke transpordivahendeid, ja kuidas ikka söögiga jääb, kui Rahel päeval tööpostil on. Oh sa heldene aeg! Nii palju tühja tööd lasta naisel teha...
 
Need kirjad rääkisid Vilde kohta nii mõndagi... jaa-jaa...

4 kommentaari:

  1. Issand, mis arvustus! Sa peaksid neid kuskil lehes avaldama, väga naljakas on ja informatiivne ka :) Igatahes mul läks nüüd täiega hammas verele ja hangin selle raamatu endale kohe, kui jalg reedel Eestimaad puudutab :) Aitäh hea vihje eest! Hea teada, et vanasti elas ka śarmantseid mölakaid!

    VastaKustuta
  2. Jah, mis me, naised, küll ilma šarmantsete mölakateta teeksime :)))

    Tegelikult oli meil kodus üks üllatuslik avastus veel - et esoteerikud olid juba sada aastat tagasi olemas :)
    Sulle aga turvalist reisi!

    VastaKustuta
  3. "Edenenum väärikus", selle võtan küll oma kõnepruuki. Ikkagi klassiku poolt kirja pandud

    VastaKustuta
  4. See meeldis mulle ka :) Kõlab nii ilusasti, et tahaks enda väärikustki kohe edendada.

    VastaKustuta