03 jaanuar 2016

"Roosa palveraamat" Susanna Yliluoma


Aastat sai alustatud sellise omamoodi mõttetu lugemisega, no et ei peaks süvenema ja järge pidama - paras pühadevahelisel ajal hoida käeulatuses. Kunstilis-kirjanduslikku väärtust sellel küll pole, pisukene ajalooline meeldetuletus ehk siiski kumab läbi ridade.
 
Tegemist on nende hirmsate üheksakümnendate esimese poolega, mil lõhkesid spordiklubi ees pommid, leiti irdunud jäsemeid prügikastidest, ülistati soome "ärimehi", loodi ja lammutati. Selline segane ja keeruline aeg. Palju asju tuleb tuttav ette, osad on ununenud juba (õnneks!). Tümitada saavad lisaks eesti naistele ka soome joodiknaised - eestlaslik kahjurõõm võidutseb.
 
Mis mulle ehk veidi uudsena tuli... meil on siin palju räägitud meie kalevipoegadest, kellel topeltelu, kuid ma pole iial mõelnud, et see kõik on kunagi ka vastupidi olnud. Kõik need soomlased, kes otse või kaude osalesid uue vabariigi üles ehitamisel, elasid samamoodi. Paraku. Njah, kummaline elu.  Ei ole üks rahvas teisest parem või halvem.
 
Hea, et see aeg möödas on.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar