20 veebruar 2016

"Lapsepõlvelõhn" Peeter Sauter


Nukker oli see lõhn, lapsepõlvest ja ka hilisemast elust üldse. Ent minu meelest on see Sauteril alati kurb olnud. Ma olen ju ennegi mitmeid tema üllitisi lugenud ja... kuigi neid kõiki lahutab korralik ajaline barjäär, on ometi alati tunne, et see kõik on juba olnud. Või osa sellest. Samas, ega see ei häiri ka. Ta on mu meelest alati oma naised ja lapsed ja muud sugulased mängu toonud. Ja mis siis? Ega ta vist neid juhtumisi otseselt korda ka.

Selline melanhoolne tagasivaade, mingi allaandmine ja leppimine, lootusetus, lõputu kurbus. Me, eestlased, ütleme selle kohta vist pohhuism. Me olemegi sellised ju, enamasti. Vist.

Tegelikult oli tore lugeda, hea meenutada, kröömike nukrust oli lihtsal lisategur.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar