04 aprill 2016

Brasiilia pangajutud

 
Korraks võõrsile rännates ei ole tegelikult enamasti pangateenuseid kasutada vaja, kaardimaksed ja üksikud ATM-ist sularaha võtmised ei lähe ju arvesse. Brasiilias jõudsid aga nii pangakontorid kui sularahaautomaadid õige armsaks saada.
 
Kõik algas internetis levivast, ja ehk pisut ka ekslikust, infost Fernando de Noronha kohta. Jutt oli enamasti lühike - kaardimaksed seal suure osa ajast ei toimi ja sularaha kusagilt ka nagu eriti võtta ei ole, lisaks peavad olema enne saarele maandumist makstud igasugused rahvuspargi- ja keskkonnamaksud või midagi sellist. Kõlab "hästi"?
 
Eelnevale infole tuginedes tuli meil muunduda pangaspetsideks, ehk et leida pangakontorid, tuvastada nende lahtiolekuajad ja seal ka hakkama saada oma Eestis täidetud ja kaasa võetud makseblankettidega, ning mis peamine - asuda järjekindlale ja kestvale ATM-ide külastamisele. Järjekindlale selles mõttes, et seal on mingi süsteem päevalimiidiga. Ma ei tea, kas see on kõigil pankadel sama või mitte, aga igatahes meie poolt tunnustamist leidnud pangaautomaadid üle 1000 reaali raha välja ei pritsinud. Võib-olla oli seal mingi nipp, kuidas siiski oleks saanud, aga meiepoolsed erinevad katsed erilist tulemust ei andnud.
 
Mistõttu juhtuski, et iga jumala hommik ärkasime mõttega, kus on lähim pangakontor ja kus lähim pangaautomaat. Päevaprogramm pidi igatahes sisaldama nende külastamist. Ja nii Noronhale lendamiseni välja. Saarele pidime jääma nädalaks ja kuna vaja oli maksta nii öömaja, sukeldumised kui ka söök-jook, siis jah... sularaha masinatest meelitamine oli eriliselt sihikindel ja järjepidev tegevus :)
 

Pangaröövide arvu minimeerimiseks on brasiillased tegelikult nutika abimehe kasutusele võtnud - see on see ülemisel pildil olev kitsas klaasist pöörduks. Tormijooksu selle kaudu juba nii kergesti ei tee. Ukse turvalist kaitset dubleerib ka lihast ja luust püssimees. Lisaks on nendel ustel või nende kõrval olevas läbipaistvas seinas mingid naljakad "sahtlikesed", kuhu sa siis korraliku kodanikuna oma kotist ja taskust kõik ohtliku heaga ära paned. Mina ei tea, mis see ohtlik nende mõistes täpselt on, kuid praktika käigus tundus, et ka telefon liigitub sellesse kategooriasse. Paned selle siis sinna sahtlisse, marsid pöörduksest alandlikult sisse ja võtad teiseltpoolt välja. Ja kui sul juhtub olema mobiil, mis pauku teeb, siis lähed ja paugutad ikkagi pangakontoris veidi ringi :)

Ja kahjuks - kuigi Mae ei karda keda kuraditki, mõned eriti suuremõõtmelised tulirelvad teda siiski tsipa hirmutavad - jäid pildid tegemata ka pangasaali kohal kõrguvatest valvuritest. Nood olid samuti hambuni relvastatud, kuulikindlates vestides, aga oleks ju labane olnud, kui nad niisama oleksid saalis ringi jalutanud (pangakontori mõõtmetest rääkides, siis saaliks nimetamine on minupoolne lihtlabane utreerimine), seega oli püssimehe jaoks ehitatud spetsiaalne...hm...poodium? Kõrge ja tüübile poole kereni kinnine see oli, sellil pealagi juba lakke ulatumas, seal ta siis tähtsalt valvas ja hoidis korda.  



Käidud sai päris mitmes pangakontoris, kuid elektroonilist järtsimasinat ei õnnestunudki vist kohata... Enamasti tuli õige nurk ja lett leida loomulikust intelligentsist. Ühes edumeelsemas pangas siiski oli järtsimasin, see ülemisel pildil. Jah, just, vaatad õiges suunas jah. See laud, kus peal paistab kolm imepisikest paberlipikute virna. Saage tuttavaks, Brasiilia pangakontori järjekorramasin! Parematel hetkedel on seal üks teksades ja napis topis näitsik, kes sulaselges portugali keeles ütleb, milline papper õige võtta on, aga ega tal ole ka kogu aeg aega seal passida -elu tahab elamist.Või midagi sellist. 




Meil oli õnne selline tore number saada - R30. Tegemist oli muidugi ka võrdlemisi suure kontoriga, vist suisa läbi kahe korruse, Paratys, kui mu mälu mind alt ei vea. Suurte ekslemiste tulemusel ilmnes, et "R"id peavad teisele korrusele minema. Kolm tellerit (enamasti tunduvad Brasiilias tellerid mehed olevat) ja mitu rida toole tihedalt üksteise kõrval.
 
Ma kuulen juba õigustatud küsimusi, et kas telleritel pea kohal elektroonilistel tabloodel siis need samad kenad numerod vilkusid? See oleks ju liiga lihtne, sõbrakesed! Loomulikult teller hõikab üle ooteridade järgmist numbrit. Ma arvan, et see on osa mingist keeleõppeprogrammi numbrite õppimise tunnist.
 
Meie õnneks tekib meile puuduliku klahvistiku ja laia naeratusega hüpersotsiaalne kohalik (kohalikuks nimetan teda seetõttu, et ta iga teist ootavat tüüpi tundis ja kättpidi teretas) abimees, kes nähes, et me portugalikeelsetest numbritest halligi ei mõika, asus telleri öeldavaid numbreid üle kordama ja sõrmedel näitama, mitme inimese jagu veel oodata. See oli järjekordne tõestus, et kuigi Brasiilias teenindav personal võrdlemisi tuhm ja juhm on, siis tavaline kodanik ometigi keskmisest abivalmim ja vastutulelikum on.  
 
 
P.S. Mõnikord on reisil olles vaja sularaha vahetada, ärge te jumalapärast arvake, et selleks puhuks tark tegu panka minna on...

P.P.S. ATMid on boheemlaslikult ladna suhtumisega. Tahab, annab raha,ei taha,ei anna. Ekraanil väljastamiseks kuvatud summa võib, aga ei pruugi kattuda sellega, kui palju kupüüre pilust antakse. Kviitungit võib,aga ei pruugi saada. Jne.

P.P.P.S. Ei tea, kas just kõigi, kuid osade sularahaautomaatide puhul peab arvestama, et lükkad kaardi sisse, tipid seal mingeid valikuid ja siis käsutab masin sind hoopis kaardi välja võtma, eemaldad kaardi ja alles siis sisestad PIN-koodi. Siis paned kaardi tagasi ja jätkad oma udupeeneid toiminguid. Kohalikud eripärad noh.

 

Keelelisa 4


cambio - rahavahetus, eksisteerib igalpool mujal, ainult mitte pangakontorites.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar