06 aprill 2016

"Suur koda" Nicole Krauss




"Suur koda" ei ole lihtne raamat, see ei lase endast teha mingit suvalist öökapiraamatut, mida loed kaootiliselt ja paari lehekülje kaupa. Ma läksin sellele eksiteele ja raamat keeras mulle täiega. Katsetasin esimest korda Tallinn-Viljandi bussis, lugu keris end mõnusalt ja tõotas head algust. Seejärel tulid kiiremad ajad ja kui paari nädala pärast lennukis uuesti ette võtnud, pidin uuesti otsast alustama. Jõudsin taas loosse tagasi, aga reisil olles nappis jälle aega. Ja nii ma nüüd esimesest leheküljest jälle alustasin.
Nii et parem lugeda järjest.
 
Esimese asjana paelub mind Kraussi jutustaja-oskus, selles on midagi. Lood voolavad, need muunduvad, lähevad üle teisteks lugudest, jõuavad uute tegelasteni, pöörduvad tagasi... ja ujuvad varsti jälle kaugemale ära. Aga see kõik on äärmiselt sujuv ja voolav. See on oskus omaette. Lineaarsed lood ongi igavad.
 
Mina teadupärast ei armasta ka rangelt kronoloogilisi jutustusi - seda muret siin juba ei teki :) Pigemini on siin kohati suisa keeruline erinevate tegelaste ja ajastute vahel lugedes laveerida. Tõeline piltmõistatus, mis lugemise põnevaks teeb. Kuigi veidi häirima jääb, et kõiki otsi ma kokku ei suutnudki lõpuks sõlmida - oligi see nii mõeldud või polnud ma piisavalt hoolikas, tont seda teab. Ma vist siiski lootsin, et autor teeb selle raske töö lõpus kas või osaliseltki minu eest ära, kuid ta kas ülehindas lugejat või... Ma vaatasin huvipärast, et goodreads.com kubiseb sarnastest kurtmistest. 
 
Kerge see lugemine ei ole, seega soovitan enne suve ühele poole saada.  

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar