11 mai 2016

"Õhtusöök" Herman Koch


Seda võtet, kus ühe päeva või mingi lühikese koosviibimise käigus keritakse lugeja ette ühe suguvõsa või perekonna lugu, on kasutatud korduvalt. Mulle see üldjuhul meeldib, sest tekib kaks paralleelmaailma ja lugu saab tempokam.
 
Jutustajana on Koch iseenesest hea, kuid minu jaoks tekkis kuskil poolepeal siiski mingi lühis. Ma ütleksin, et esimene pool, mis tegelikult küll vist ülipikk sissejuhatus on, oli vingem. Lisaks värvikatele, ühtlasi kergelt tögavatele, gastronoomilistele kirjeldustele, hargneb lahti kahe venna lugu, ent veelgi enam lahkab autor oma tegelaste suuläbi ühiskonna valukohti, naeruvääristab tõusiklikkust.
 
Mingil hetkel tundubki, et samas vaimus läheb lugu lõpuni. Siiski hakkab ühel hetkel, ilmselt minu kui lugeja jaoks omamoodi võõrkehana, lisanduma uus liin kahe õhtustava abielupaari laste näol. Huvitav dilemma tuuakse mängu, kuid midagi siin logises. Kas jõuti romaani tuumani liiga hilja või vale nurga alt, ei tea.
 
Jääb siiski sellise kiire ja kerge lektüüri hulka, aga igav ei olnud kordagi, nii et suveks hea ;)  

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar