26 juuni 2016

"Minu Tallinn" Terhi Pääskylä-Malmström

Üle mitme aja üks humoorikas ja hoogne Minu-raamat.
Meile ju kangesti meeldib teada, mis teised meist arvavad ja kuidas meid näevad, seepärast ju need meesPetrone raamatudki kui kuumad saiad lettidelt kaovad. "Minu Tallinn" on samasse auku. Kuigi soomlanna peaks kultuuritausta poolest meile üsnagi lähedalseisev olema (igatahes enam kui italoameeriklane), siis joonistuvad ometigi ka siin kõik kontrastid teravalt välja. Nii et, eestlane saab siit raamatust oma laksu kätte küll.

Alla olen ma ka nõus paarile asjale kirjutama. Esmalt kõrvatropid kontserdil. Ma just liigse lärmi ja valju mussi pärast ei viitsigi vastavatel üritustel käia. Muide, kinoski on minu jaoks just vali heli probleemiks (näete jah, hakkab välja kooruma, miks ma nii vähe filmidest pean :)) Rääkimata sellest, et kõigis neis kohtades on ka väikelapsi piisavalt näha - ei kujuta ette, mis pilli nende kõrvad pärast löövad.

Teiseks, eestlaste tulekahju kustutamise-mentaliteet (või mingi sarnane termin tal oli selle kohta, ei mäleta enam täpselt). Me oleme harjunud, et meid peetakse pikaldasteks ja juhmakateks, kellele räägitud anekdoodi uba alles kolm päeva hiljem pärale jõuab. Nüüd on aga keegi, kes on meist aeglasem - soomlane! Johhaidii, milline vedamine :) Aga see tulekahju kustutamise teema käis pigem siiski asjade viimasele minutile jätmise kohta, et meil pole pikalt ette planeerimist, oleme liialt spontaansed. Kusjuures... endale küll nii ei tundu. Kuigi jah, kuu aega enne sünnipäeva vist keegi naljalt kutseid välja ka ei saada... Igatahes omalaadne mõttekoht ol isee mu jaoks.

Terhi on raju plika, sõnaga :)

P.S. Kas te veel mäletate seda aega, kui igasuguste ajakirjade tagakaasi katsid nimekirjad popmuusika hittidega, mida raha eest endale moblahelinaks sai tellida? Minu jaoks oli see korralik mäluvärskendus ausalt öeldes.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar