21 juuni 2016

Suvi tuli, kas tead

Ma ei ole eriline ööloom nagu mõned teist ehk juba teavad. Kui mõni siinne postitus ilmubki kahtlasel kellaajal üles, siis te vist teate ka juba seda, et ma mõnikord, vastava tuju tekkides, kirjutan lihtsalt mingi posu postitusi ette valmis :) Igatahes tähendab see kõik seda, et ma ei ole öösiti just kõige kirkam kriit ja nii kipun ma hämaratel hetkedel nähtud/kuuldud asju unustama või vähemasti kuhugi tagumistesse mälusoppidesse lükkama.

Nii ma siis väntasin täna varasel ennelõunal kümme korda ilusamana küüntest/ripsmetest kodu poole, lauluviis huulil (jah, ma olen hakanud omaette rääkima ja laulma), kleit lehvis tuules ja tegin uljast slaalomsõitu üksikul maanteel... kui äkki kuskilt sealt kõige tagumisest mälusopist meenus, et see ju see koht, kus mõned tunnid varem noor põder samuti bravuurikaskelmikalt vigurjooksu harrastas. Nii et, nüüd on põder ka siin nähtud. Ilves ja hunt on puudu :)

Aga meie öine kolamine oli üldse suhtkoht naljakas. Mõni ajad tagasi sai küll Alavainule lubatud, et jah, me väisame tema suvealgusepidu. Jah, pool kaks oleme kohal. Teema oli nii palju koguni õhus, et ma loobusin suurele maale minekust ja tühistasin oma kirurgile pandud aja. Kui siis mõni päev varem üle rääkides juhiti tähelepanu asjaolule, et see kurivaimu 1:34 on öösel, siis andsime alla.

Ja unustasime.

Kuniks eile õhtul uinuda püüdes kõik hekki keeras... Esiteks on tore olla Kuutütar, aga ega nende Kuutütarde elu ka alati lihtne ole. Näituseks täiskuu aegu on jube keeruline sõba silmale saada. Lisaks keris kupli all kuumapügalad meeletutesse kõrgustesse. Ja siis need tänavused "sõbrad", kihulased või kes iganes need on, kes tähtsalt su kehal ringi patseerivad ja tõsised kublad tekitavad.

Aga Alavainul on ju pidu, plahvatas meil järsku. Kui meiepoolne valmisolek oli juba enam kui kindel, tõstatus järgmine küsimus ühe verivärskelt üheksase noore daami suhtes - kas jätta magav präänik koju või äratada? Asja tšekates ilmnes, et kõnealune isik vähkreb samuti kuuvalguses (või oli see teki alt paistev nutiseadme kuma?) ja küsimuse peale - Kärdlasse? kargas pöörase kiirusega püsti.

Nii me siis sooja suve otsima sõitsimegi. Mandrimastaapides ei ole Kärdla ots kõneväärtki, aga Hiiumaal on see muidugi tõsine kaugsõit.


Udulaamad olid uskumatult ilusad ja võimsad. Siilikese tunne tuli kohati peale. Kärdla pool see ilu lõppes, asendudes juba sootuks teistlaadsete vaadetega, Selline taevas ja valgus öösel kella ühe paiku. Võiks igal öösel olla :) Kuigi iga öö poleks jällegi mind :)



 Lõke lõõmas, akordion mängis igatsevaid suveviise, rahvas kogunes... sulnis öö oli.
Arusaadavatel põhjustel tuli Ave vaid kõige tähtsamaks hetkeks õue, esitas ühe õrnalt rumala laulu ja puges urgu tagasi.
Selleks ajaks hakkas aga Kuu mõju vähenema ja tundus, et uinumine võib isegi õnnestuda...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar