24 august 2016

"Hiidlase vähene naljaraamand" Andrus Roosa


Pealkiri on absoluutselt eksitav! See EI ole naljaraamat. Suvaline Jüri või Mari kusagilt Peipsi äärest võib jah mõelda, et see on pagana humoorikas ja üks nali ajab teist taga, aga oi-oi kui ekslik selline mulje on. Ma ütlen nüüd esimest ja viimast korda, ja pioneeri ausõna, et ma ei luiska - siit raamatust vaatab vastu tegelik elu. Just nii need asjad siin Hiiumaal käivadki, nuta või naera.

Ma muu kandi lugude kohta ei tea rääkida, aga keskendusin eelkõige sarvekate juhtumistele. Kui mina Soonleppa tulin, siis esimene asi, mis mulle selgeks tehti - mehed on siin kõik end üles poonud (või kohe-kohe seda tegemas). Haa-haa, very funny! No ja siis hakkad järjest talusid läbi vaatama - pagan, ongi põhiliselt naistevägi! Õnneks vist noorem põlvkond naisi on püüdnud eelkäijate vigadest õppida ja püüab oma meestega hellemini ümber käia, et nüüd ikka mõni mees on elus kah (veel!).  No ja siis loed siit raamatust neid lugusid ja pooled ongi surivoodil sündinud. Midagi oli veel, mis oli elust enesest, aga ma mitte ei mäleta enam, mis see oli.

Igatahes, kui nüüd veel keegi minult uurib, et kuidas elu meil siin Sarve nurgas välja näeb, siis mina ei kõssa enam mitte üks sõna, vaid soovitan seda raamatut lehitseda.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar