11 august 2016

Suvelugemised ritta

Lugemine on suhtkoht viimane tegevus sellel suvel olnud. Kord pole aega ja kui jälle on aega, siis lihtsalt ei viitsi. Nüüd avastasin veel lisaks, et Esteris mul ei näitagi laenutuste ajalugu. Ja ma absoluutselt ei mäleta, mida ma sealt võtnud olen, ometi tean, et olen iga kord linnas käies midagi viinud ja midagi toonud. Ma hakkan maha käima :)

Ja vähe sellest - ka tuvastatud suveraamatutest ei mäleta ma suurt midagi :))))) Nii et põhimõtteliselt laon vaid siia raamatukujutised ritta.


Karen Joy Fowler "Me oleme kõik täiesti endast väljas" oli päris kriipiv raamat. Kahjuks olin ma vist varasemalt kuskil juba mõned vihjed selle kohta lugenud. Millest on siiralt kahju, sest ma usun, et muidu oleks päris vägev efekt olnud. Kuidagi kurb raamat oli.




Fredrik Backmani "Mees nimega Ove" oli sigahea raamat. Natuke minu teise suure lemmiku "Surm Õhtuhiies" auku. Parajalt eluline ja parajalt humoorikas ja no ülepea selline eluterve värk. Mul on isegi pisuke kiusatus see filmina ära vaadata, aga ilmselt jääb see kuhugi pikkadesse ja pimedatesse sügisõhtutesse.


 Ilmar Taska "Pobeda 1946" oli kiire ja ladus lugemine, ehk vaid sügavusest jäi veidi vajaka. Süžee oli igati hea, kuid lugejale liigselt lahti nämmutatud - veidike mõtteainet ja põnevust oleks ära kulunud. Ja lõpp vajus kuidagi susinal kokku.
Äkki saab see kord filmina paremini tervikuks kokku sulatatud?


 Grégoire Delacourt "Tabamatu õnn". See on nüüd see sari, mida ma veidi pelgan ja eriti haarama ei kipu. Poolkogemata raamatukogutüdrukute soovitusel siiski tõin koju. Kusjuures hoolimata mõningatest puudujääkidest oli see võrdlemisi hea. Raske, seda küll ka. Omamoodi.  


 Roy Jacobseni "Valge laam". Jacobseni teised raamatud on olnud väga minu maitsele, see oli nüüd neist kõige nõrgem. Norrakate ja sakslaste suhetest Teise maailmasõja päevil on juba piisavalt kirjutatud, ka haaravamas võtmes.

Maria Bosse-Sporleder "Viimases kohvris on kodumaa". Baltisakslaste tegemistest eelmise sajandi alguses on alati põnev lugeda, ja veel see pildimaterjal! Rääkimata mu lemmiktänavast Tallinnas! Kahjuks jäid need mälestused kohati liiga pinnal libisema. Või saatis kirjatükke mingi ebamugav hakitus. Igatahes oli mul mitmel korral segadus, et kes ja mis ajahetkest jutustas. Samas, võis see ka mu väsinud ajus tekkinud lühis olla.

1 kommentaar:

  1. Oooo! Tundub väga hea valik olevat, mõnda neist olen juba lugeda jõudnud.

    VastaKustuta