03 oktoober 2016

Kokkuvõtteks Brasiiliast

Brasiilia sattus juhuse tahtel kuidagi laiali valguma, kuna aga nüüd on vist tõesti kõik selle teemaga (rohkem juttu ja pilti blogisse ei tule, ajakirjanduses üks lugu vist on veel ilmumas), siis sõlmiks need otsad nüüd kokku :)

Märksõnad kogetu põhjal:

- Vastuolude maa: hoomamatu hulk vaesust, oluliselt väiksem osa rikkaid. Ilu ja inetus käesikäes;

- Elagu naised!: kõik need trellid, mis lääne naised endale kas ise või ühiskonna survel ehitanud on, on seal olemata. Sõltumata vanusest või kehakaalust vms tegurist tunnevad naised end vabalt ja mõnusalt ja ilmselgelt seksikalt. Pole olemas liiga nappi seelikut ega pluusi ja hoidku jumal, et kannikate vahelt bikiinipükste nöör paistab :) Samas naljakal kombel topless-päevitamist ei kohta... ma ei tea, kas neil on mingi oma teema tagumiku ja rindadega? Et esimene võib praktiliselt kõigile imetlemiseks väljanäitusel olla, aga rinnad on tabu...

-Neegrite viha: see oli Salvadoris iselaadne kogemus. Kuna Salvador on aastasadu tagasi sellise rahvaarvuni peaasjalikult orjakaubanduse tulemusena jõudnud, siis on neile emapiimaga kaasa sündinud viha valgete vastu, ka mitu põlve hiljem ei saa paljud sellest üle. Ma kogesin esimest korda, et mind võidakse vihata pelgalt mu nahavärvi pärast, mitte sellepärast, et ma olen turist, kõndiv rahakott, nõmedam inimene vms. Teatud piirkondades võibki nuga saada ainuüksi nahavärvi pärast. Vist.

- Minnalaskmine: ma ei tea, kas see on konkreetselt just Brasiiliaga seotud või oli see lihtsalt selle reisi iseloomulik märksõna, et asjadel tuleb sageli lasta lihtsalt minna, vooluga kaasa minna. Ma ei ole siin üles lugenud kõiki neid kummalisi olukordi, mil ratsionaalsest mõtlemisest kasu ei olnud ja mil me nö hätta jäime ning kuidas me lihtsalt lasime asjadel olla, settida, juhtuda, suunata. Loomulikult juhtus selliseid asju Brasiilias korduvalt, pidev verbaalne barjäär või kasvõi teistsugune majade nummerdamise loogika ju vaid aitasid taolistele segadustele kaasa.

- Turvalisus: mingitel hirmujuttudel Brasiilia kohta on kindlasti alust ja pisuke ettevaatlikkus ei tee kunagi paha, ent kõige eelneva põhjal oleks oluliselt ohtlikumaks seda maad pidanud. Nüüd võib tõdeda, et seal on absoluutselt võimalik omas tempos seigelda. Nojah, päris öisel ajal ja kahtlastes urgastes me ilmselgelt ei liikunud, ent suvalised jalutuskäigud, impulsiivsed ja eeltööta käigud ja paigad, ühistranspordi kasutamine jms olid igapäevased.   


Me maitsesime ju tegelikult kõigest murdosakest kogu Brasiiliast ja ma tunnistan, et minu muljed ongi pärit vaid killukesest Riost, Paratyst, Ubatubast, Recifest, Olindast ning veidike rohkem Fernando de Noronhalt ja Salvador de Bahiast.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar