07 oktoober 2016

"Minu Läti" Contra

Kuigi Contra mulle isiklikult meeldib, no teate küll, luuletajana ikka, ma pean silmas :P Ja tema vemmalvärsid on ka alati mokkamööda, siis see siinne lektüür jäi natuke kuidagi lahjaks mulle. Või ei olnud ma õige sihtgrupp (sport on saatanast....you know!). Ma püüan küll enda jaoks sõnastada, mis nimelt siin minu jaoks valesti oli, aga...

Olgu, kui me spordi kõrvale jätame, siis tegelikult oli siin huvitavaid teemasid ju ka (läti keele õpingud olid minu vaieldamatu lemmik). Aga kohati vist kadus tal endalgi kirjutades suund käest ära. Sest kui ma sain end teleülekannetest ja spordist läbi näritud, siis... jõudis ta kohe varsti jälle teleri ja spordini. Nii et see oli selline väikestviisi lugeja õrritamine justkui. Ja need erinevad luulerännakud läksid minu käes ka kuidagi lappama.

Teine kurvastav asjaolu oli minu jaoks vist see, et selle sarja puhul ma ootan, et ma saan mingilgi määral aimu, et mida need vastava riigi asukad siis endast üldse kujutavad. Entsüklopeedilised andmed väga ei huvitagi, aga just see subjektiivne pilk ühele maale ja rahvale, nende tegemistele. Aga lätlased jäid mulle sama kaugeks kui enne raamatu kätte võtmist:( Mis teha, meil, eestlastel, juba kord on nende lätakatega (huvitav, kas see on tegelikult solvav nimetus? mulle kuidagi meeldib seda kasutada, kuigi ma pole kindel, kas see on hea mõte...) keerulised suhted ja ma hinges nii väga soovin, et need saaksid ümber lükatud. Et keegi veenaks mind, et nad on lahedad, põnevad, vahvate traditsioonidega.... ikkagi inimesed noh. Kuigi me käime seal, tarbime nende tooteid, midagi justkui teame nende kohta, siis ometigi on nad kuidagi... kauged, võõrad, teised, suletud.  

Natuke liiga tühi tunne jäi mulle viimaseks leheküljeks...

2 kommentaari:

  1. sellises tempos lisanduvad blogpostid mulle meeldivad :)

    VastaKustuta
  2. Vara rõõmustada - see ei pruugi nii jääda :P

    VastaKustuta