15 oktoober 2016

Soonlepa vaikelu

Maalikunstis tähistab vaikelu vist küll vaid eluta loodust ja seega siia see nimetus justkui ei sobiks, ent kui sa seisad napi 10 meetri kaugusel üheteistkümnest sellisest tegelasest ja ümberringi on haudvaikne, siis... Tuleb esimesena pähe just nimelt vaikelu.

Nad on nii suured ja näivad kuidagi kohmakad, kuid oskasid ometi nii vaikselt liikuda ja puu all viimaseid hiliseid ubinaid nosida. Ega nad vist lõpuni ei osanudki minu suhtes seisukohta võtta, jõllitasid vaid üsna nõutult. Õunte magusus meelitas siiski enam kui üks hommikumantlis ja kass süles  läbi fotosilma piidlev pötku.

Kass pihlapuu otsas on aga üsna perenaisesse... unistaja noh :)


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar