05 oktoober 2016

Sügis saabus Pärnus

Võrreldes näiteks Hiiumaaga, siis Pärnus oli küll päris sügisene olemine - vahtrad punetasid nii mis hirmus. Nüüdseks on muidugi ka saarel juba värvid esile tõusmas, aga tol sügise alguse päeval oli veel nii. Pärnu suts sai selline kiire ja hädaline, ikka selle va Hedoni pärast. Pikka juttu ei tee, vaid paar tähelepanekut.

Interjöör mulle isegi meeldis, kuigi pisut maskuliinse alatooniga, ent sugugi mitte häiriv. Ja muidugi avar rõdu! Ventilatsiooni kaudu aga kippusid kuskilt mujalt korruselt (?) minu meelest hääled liialt tuppa kostma. Ma võin mürki võtta, et seal kuskil keegi vaatas andunult mingeid Soome telekanaleid :) 

Supelusala ja Vaikse spaa ala oli oodatust napim, kuid selle puudujäägi suutis korvata privaatsus ja siis see nö suurem bassein, kus mõnusad lebotamiskohad olemas. Teadupärast on igasugused mullivannid ja teised veealust massaaži pakkuvad kohad enamasti puupüsti rahvast täis ja vaata et veel järjekord ei taha tekkida. Selles osas oli tegemist kuldaväärt hea asjaga. Ega muide seal niisama väga ei olekski külmal ajal mujal lamaskleda kui vaid saunades ja selles samas basseinis ja siis tolles ühes ruumis, kuhu samas päris tilkuvana ei olegi paslik minna. Lamamistoolid on veel ka välibasseini ääres, kuid sees olid igalpool juba pelgalt istumiseks mõeldud kohad.

Personaliga oli siin üks naljakas äraspidine efekt. Kui tavaliselt on igalpool administraatorid hüpersuperviisakad ja muu personal veidi märkamatum ja passiivsem, siis Hedonis on just kõik koristajad ja ettekandjad ja spaategelased ja muud asjapulgad ülisõbralikud ja naeratavad (loe: ideaalne klienditeenindus!), aga adminid kuskilt lihtinimese jaoks hoomamatutest kõrgustest ülalt alla vaatavad.  


Toidu üle ei olnud samuti põhjust nuriseda. Kuigi veidi kentsakalt mõjus, et tegelikult on ju tegemist sama ruumiga, sama köögiga, isegi sisekujundus mõjus suht sarnaselt, kuid tegelikkuses on siiski Akord ja Raimond lahku löödud. Akordi menüü tundus oluliselt sümpaatsem, kuid Raimondis ahvatlevad muidugi aknaalused kohad. Kuidas leida kompromiss? Ah jaa veel teenindusest rääkides, siis lobby-baari on Hedon leidnud võrratult esmaklassilise baarmeni.

Põhimõtteliselt võiski kõigega rahule jääda, väikeste mööndustega, eks ole. Ainult et pärast Hedonit oleme me kaotanud igasuguse usu kinkekaartidesse :) Kuus kuud on ilmselgelt lühike aeg. Me olime sunnitud seda tähtaega paluma pikendada kahel korral. Tõsi, meile tuldi vastu, aga see oli siiski vaevaline protsess ja rohkem seda teha ei tahaks. Lisaks meeldis mulle loofinaal, kus meid taheti peaaegu et pantvangi jätta, kuna meil ei olnud elektroonilist kinkekaarti kaasas (nimi ja kinkekaardi nr olid meil peas, lisaks olin seda kasutanud algusest peale ka reserveerimise ja sisse registreerimise juures, nii et see ei olnud mingi viimasel minutil ootamatult mängu tulnud jokker). Põhjenduseks igivana teema, et keegi teine võib sama kinkekaarti üritada kasutada. Samas, kuna see oli meilitsi saadetud täiesti harilik dokument, mida oleks võinud välja printida just nii palju eksemplare kui printeris paberit, siis mismoodi selle paberilehega lehvitamine turvalisem oleks olnud aru ma ei saa :) Meil lubati loomulikult ikka lahkuda, kuid paluti hotellile saata e-kiri, mille manuses kinkekaart. Ma korraliku ja kohusetundliku inimesena, siis istusin lobbysse maha ja otsisin telefonist selle mitme kuu taguse meili üles ja saatsin neile... Kuigi selle sammu loogilisus ja vastava kinkekaardi turvalisus jäidki mulle lõpuni arusaamatuks :) Kas see, et ma selle meili neile "tagasi" saatsin, tähendab, et mul seda enam postkastis ei ole ja ma rohkem ei saa seda kinkekaarti saata/printida? Uhhhh, kui keeruline on elu vahel blondiini jaoks :)

Samas mulle teravad elamused ju meeldivad :)

Muide, Pärnusse sattudes astuge kindlasti ka Piparmünti sisse. Ilmselt on see seal mingi miljon aastat juba olnud, aga kuna tegemist parajalt kõrvalise kohaga, siis mina sinna seni sattunud ei ole. Aga toit on seal aus ja maitsev.

Kuidagi jäi Pärnu-Viljandi-Tallinn teele ka selline koht.



3 kommentaari: