01 november 2016

M nagu Malta


Malta on mõistatus. Eelkõige seetõttu, et ta on kuidagi kahe maailma vahepeal ja sa häälestad end kas ühele või teisele poole, kuid mitte mõlemale korraga. Kui vaadata kohanimesid või värvigammat, siis kisuks nagu Araabia maade poole või kuhugi mujale kaugele. Kõik muu on aga ehteuroopalik või peaks ütlema, et suisa britilik.
Maltal saab vähemal või rohkemal määral inglise keelega hakkama. On punased telefoniputkad. On punased, ja ka teist värvi, Londoni maskotid - double decker´id. Autopedena ei saa jätta kahe silma vahele ka Briti mõjudega Roverite suurt osakaalu, tõsi, enamjaolt on need Defenderid või siis vanemat tüüpi  Land Roverid ja Range Roverid.
See allpool toodud eksemplar pälvis meie tähelepanu eelkõige oma reg.märgiga, meil ju oma Mummid Eestis ootamas.
Küsimus laiemale ringile - miks seal on osadel Toyotadel erinev eesmine ja tagumine embleem?

Miks Malta?
Lihtsalt. Pigem oli see selline üki-kaki-kommi-nommi mäng kui aus olla. Koolivaheaeg ei ole absoluutselt tore aeg reisimiseks, igatahes mitte pakettreisideks. Nii et tuli ise midagi vaadata ja korraldada. Augusti lõpupäevil tundus lennupileteid otsides ainus mõeldav lähikoht olevat Malta. Otse küll ei saanud, kuid siiski inimlikel kellaaegadel ja inimlike ümberistumisaegadega (mu ema kukkus just hetk tagasi toolilt lapitit maha, ma tean). See tähendas, et lendasime Türgi Õhuga Istanbuli, kus napi tunniga (tegelikkuses oleks piisanud ka poolest tunnist) kobisime ümber Malta lennule. Teadupärast söödavad-joodavad türklased lendajaid päris kobedasti, mis omakorda tähendas tõsist ülesöömist lühikese aja jooksul. Need tunnid õpetasid mulle järjekordse toreda türgikeelse sõna şarap:)

Okei, lennuga oli asi selge, järgmine küsimus oli muidugi öömaja. Kuidagi juhtus nii, et üsna samadel hetkedel lennupiletite peilimisega sattusin juba veidi aegunud teemale ühes oma jälgitavas blogis (kõige ilusamate piltidega Pireti blogi, vaata paremalt, eks), kus tema mainis Birgitit, kes vahendab parajat hulka puhkusekortereid ja -maju Maltal. Lisaks sümpaatsele kodulehele on Birgit tegelikult ääretult abivalmis ja valmis igati aitama. Ega ma salga - ma uurisin ikka bookingus pakutavat ka, aga... Esiteks, ei ole ma sellistel reisidel hotelliinimene (hotell on hea lebopuhkuseks või mingil moel ebaturvalises kohas, kuhu minna vaid akusid laadima) ja teiseks tundusid talutava hinnaklassiga hotellid Maltal olevat veidi... nagu segu 90-ndatest ja Poola mööblist. Et nostalgia küll, aga mitte selline, mida ihaldaks. Ja ahistav ka, kui mõelda, et peaks kolmekesi elama üheksa päeva väiksel pinnal. Ja mis peamine, päris elu näeb hotellis vähe. Seega klappis kõik, et võtta üks tõsiselt ruumikas ja tegeliku elu keskel asuv elamine.  

Meie lõppvalikusse jäi Marsaxlokk. Olgu öeldud, et Maltal käinute ja Maltat natukene teadvate inimeste poolt kõlas selle nime peale enamasti kaks kommentaari: a) imeline koht, b) täielik karupee. Isiklikele kogemustele tuginedes võime väita, et meie jaoks jäi kehtima variant a. Maltal pole õigeid vahemaidki, nii et kuskil käimata ei jää, samas aga on mõnusalt vaikne ja väike ja inimlik.

Võib-olla kallutas meie suhtumist ka sadamas seisnud sellise nimega alus?


Maltal on tüüpilise rannapuhkuse nautijate põli oluliselt raskendatud. Randa sageli ei olegi või on kaljud ja redel ja alles kõige lõpuks siis käputäis nö liivarandu (mis kindlasti ei ole need, mida te piltpostkaartidelt olete harjunud leidma). Mina ujuda ei oska ja rannas end praadida ei suuda, seega piisas mulle ka paarist ebatraditsioonilisest rannast. Birzebuggias oli võrdlemisi pikk ja lai liivarand... vaatega Malta suurimale kaubasadamale. Tegelikult oli nende merekonteinerite laadimist jälgida võrdlemisi meditatiivne, ma ütleks.
Oktoobri lõpus oli päris naljakas taimeistikuid turul tudeerida. Samas ringi sõites oli põldudel näha, et nii mõnigi maalapp oli veel/juba (?) roheline. Mulle näis, et kuskil õitses kartul, enamasti oli aga vist tegemist mingite kapsaliste või spinatilistega (neid pidada erinevate allikate järgi 70-80 ringis saarel olema).
Üldiselt meenus mulle aga Maltal olles üks järgmisel aastal ilmuv raamat, mille toimetamisest mulle koheselt meenus, et kingapoes töötamise juures oli autorile kõige keerulisem aru saada kõigist erinevaist väljenditest ja märksõnadest, mis kirjeldasid beeži tooni :) Malta on üleni kollakas-beežikas-liivakarva ja kuluks ilmselt aastakümneid, et hakata neid enda jaoks kuidagi eristama ja leida õiged sõnad iga tooni kirjeldamiseks. Võib-olla see ei olegi õpitav?



Blue Grotto parklas vaatas vastu buss, millel selline silt. Eestlasi oli üldse saarel palju, hoolimata hooajavälisest ajast. Ja kuna saar on väike, siis on garanteeritud, et sa pidevalt kaasmaalastega ka kokku põrkad.

Mis omakorda paneb imestama, kui lihtne on teist eestlast rahvamassis ära tunda... Mul oli mitu juhust, kus ilma vähimagi vihjeta keelele jäi pilk mõnel inimesel pidama ja tekkis kummaline tunne, et see on nüüd küll eestlane. Kui siis tähelepanu pälvinud isik oma seltskonnaga liitus või kellegagi kaaslastest midagi arutama hakkas, oligi kinnitus olemas. Ma mõtleks, et meid, eestlasi, on ju raske mingi välise tunnuse põhjal ristada? Igatahes Maltal küll, kus liigub palju britte, sakslasi, skandinaavlasi jt. Ma ei suuda siiani enda jaoks seletada, miks või kuidas nad mulle silma jäid.

Aga üleüldse saarel liikumisest kõneldes, siis ühistransport on mugav ja puhas, meie  kasutatud juhtudel ka võrdlemisi täpne. Pilet 1,50eur ja kehtib 2 tundi ja kui sellest kahest tunnist oligi veidi üle läinud, siis lasti aga ikka sama piletiga peale :)
Kuna aga ka autorent on äärmiselt soodne, siis on igatahes mõistlik seda kasutada. Terve saar kihab pisikestest lumivalgetest Sidrunitest ja Pesukottidest ja nendega on tõesti mugav kõik nurgatagused läbi sõita. Igati inimlik teenindus oli ka, ei mingeid vaidlemisi ja kemplemisi (Lõuna-Euroopas tahaks ikka nagu pisikeseks tüssamiseks valmis olla ju:)) Tõsi, igal hommikul kippusin ma ise rooli trügima (vahemärkusena olgu lisatud, et mul pole endiselt juhiluba), aga muus osas sujus vasakpoolses liikluses kõik kenasti.




Kui ma järgmine kord Maltale peaksin minema, siis ma läheksin Gozole vist. Tuiaks seal kohe nädal otsa, seekordne üks päev jäi napiks. Praamisõit oli vaid õige veidi Hiiumaa omast kallim, auto+juht midagi 15 eurikut, täiskasvanud reisija midagi neli euri kopikatega. Praam puhas ja normaalne ja see 25 min läks lennates. Eriti sümpaatne on muidugi see, et piletimajandus on ainult ühel suunal, Gozolt Maltale tulles. Milline ressursi kokkuhoid ju!

Mu kauaaegne kirg uksekoputite ja eendakende (või kuidas iganes neid peaks nimetama) osas sai ka Maltal rahuldatud.









Tagasihoidliku maiasmokana lükkasin ma kannoli´de maitsmist aina edasi... Loll blondiin, ma ütlen! Liiga hilja sain maigu suhu...




Valletta on moodne ja käib ajaga kaasas, meestehoid kenasti olemas. Malta pealinn oma vähema kui 1 km2-ga meeldis mulle tõsiselt.

Valletta ooperiteater, mis sõjas hävis, on leidnud sellise kasutuse. Maltal ju suurema osa aastast ilm soosib sellist ettevõtmist. Aga mis siin Vallettast ja ooperist rääkida kui tegelikult oleks võinud 27.okt hoopis Gozol "Aidat" vaadata-kuulata!  Mõelda vaid - Gozol, mis on Vormsist väiksem! Selles osas ma küll oma puudulikku eeltööd kirun.



Hiiumaal võiksid ka need värvilised iludused olla, ehk siis luzzu´d.


Kui sukeldujad kükitasid vee all, siis mina vaatasin, mis vee peal toimub. Paadid kogunevad, mehed suhtlevad, mõnikord saab naljagi... aga vee all, mis seal on?! Isegi rääkida ei saa! Ja see, et ma ujuda ei oska, ei puutu absoluutselt asjasse.
Ah jaa, sukeldumisklubi valides on samuti võimalik komistada eestlase otsa, Starfish Divingus võib teid suure tõenäosusega võtta vastu Tiit.

Küülikut söömata pole õiget Maltat. Samas oli see küülik igalpool nii isemoodi, et meie hinnangud kõikusid seinast seina. Võta siis kinni, kas ja millist varianti julged teisele soovitada.

See sassis parukat meenutav moodustis pidada olema frititud spagetid...nomaitia, kas seda just vaja oli :)

Tegelikult on sellised toidupildid mõttetud, ma tean küll, aga ikkagi teen ja panen :)

Söögist-joogist tahan ma küll veel veidi rääkida. Turistikates kipuvad sellega üsna sandid lood olema, kuid Malta pigem üllatas, positiivselt. Kui meeletud kogused täiesti tavaliselt maitsevaid friikartuleid välja arvata, siis kõik muu oli alati pigem maitsev kui vastupidi. Ja kuidas ma saakski kurta, kui valdavalt oli kõikjal kala ja mereannid. Tegelikult oli muud ka, aga no miks jumala pärast peaksin ma minema Maltale kana sööma? Või siga? Või parti? Seda viimast me ühe korra siiski võtsime ja see oli päris okei, aga kodus pidavat parem olema :) Marsaxlokk on endine kalurikülake, kus tänasel päeval igapühapäevane kalaturg, nii et mereelukad olidki vabatahtlikult kohustuslikud. Praed on, muide, mehiselt suured, nii et tasub arvestada kaaslastega jagamisega (nad on hirmus lahked ka kaasa pakkima, kui ikka tõsiselt hätta jääd). Hinnad olid enamjaolt päris eestipärased ja normaalsed (praed 8-18 eur, viimane ots juba kaheksajalad jms). Lisaks on paljudel kohtadel ka soodsad 2-3-käigulised päevapakkumised. Kuigi see sõltub vist ka asukohast, sest St Juliensis süüa üritades (ürituseks see jäigi) vaatasid vastu hulga koledamad numbrid. Tundus, et alla 20 euri praadi ei saagi, "lahkeks" alternatiiviks 10+ euri maksvad burksid :) Ei tea, võib-olla olid pakutavad kulinaarsed elamused korrelatsioonis nende hindadega. Seal jäigi söömata, sest õdusalt mõnusat kohta ei suutnud poole tunni jooksul leida. Kuurordid lihtsalt pole minu jaoks - suured kolakad hotellid, lakkamatu liiklusmüra ja trügivad inimmassid. Ma võin olla nüüd küll liiga üldistav ja ülekohtune, kuid Sliema, St Juliens, Mellieħa jne on minu jaoks tänaseks päevaks kõik üheks kokku sulanud.

Mis mulle meeldis ja mis Maltal levinud, need on need nn platter´id, ehk siis valik head ja paremat ühel taldrikul koos, nautimiseks üksi või kaksi. Niimoodi võib võtta nii kalu, mereande, juustu kui, minu suur lemmik!, maltapärane valik. See viimane variant oli eriti hea The Cliffs´is, mis asub üldse ilusas kohas.
Ja need lahtised jäätised on neil ka maruhead.

/Seda toidujuttu vaadates mõistan ma, et mul on tänane lõuna vahelejäänud :D/

Mis on aga raudselt odavam, samas ka hea, on muidugi vein, eriti kohalik. Kohati võib söögikohtades see veestki odavam olla. Tõsi, selle poolmuidu lauaveiniga sai ühel korral ka alt mindud, maitses nagu vesi. Edaspidi jäime pudeliga võtmisele kindlaks ja möödapanekuid ei olnud. Importveinidide hinnaklass oli Eestile sarnane, kuigi söögikohtades Maltal siiski odavam. Kuna minul peab jook ikka kihisema, siis minu lemmikuks sai üks kohalik frizzante.




Viimasel päeval läksid alles pikad käised käiku.




Elu õiekest oli raske veenda, et Malta on umbes kolm korda väiksem kui Hiiumaa. Natuke veenis teda viimaks vist siiski see, et Mdinas olid tõesti mitmes ilmakaares kaldad paistmas. Tõsi, ega saarel ju suurt puid olegi, mis vaadet varjaksid :)




Üks asi, mis Maltal viibides meile müstikaks jäigi - kus on Marsaxlokis korralik valik pastizzi´sid? Õnneks kõigis teistes linnades leidsime me need alati üles. Üldiselt, kui sa saiakeste sõber ei ole, siis Maltal hakkad sõbraks.... tegelikult ei tahagi nende kohta nagu saiake öelda, see on nende jaoks kuidagi alandav nimetus :) Muide, suure osa spinatist nad vist sinna sisse peidavadki. Lisaks kõigele muule muidugi. Sõltumata sisust olid need alati maitsvad, ainult üks variant ei läbinud meie karmi degustatsiooni. See oli selline pastizzi, mille kohta tahtnuks öelda, et ühepajatoit pandud saia sisse. Kõlab ju perversselt?



Ma ei tea, miks, aga see soolapannide geomeetria kuidagi mõjus kütkestavalt.

Ja veel kummitama jäänud küsimusi. Delimara poolsaar kubises (siin pildil mitte just kõige paremini näha olevatest) vaiadest, mille otsas kivilatakas, millel omakorda imepisikesed linnupuurid, no tõesti pisikesed. Tahtsime lähemalt uurida, mis lindudega tegemist, ent igakord möiratas onnikesest kuri hääl. Möire oli selline, et järgmiseks oleks haavleid oodata olnud. Kahtlustan, et kanaarilinnud ehk, aga sellistes tingimustes?!


Tegelikult Malta ongi nagu Hiiumaa - aina kiviaiad ja kadakate asemel kaktused nende ääres.


Ma saan aru, et meil vedas sedapuhku päris kenasti. Sealne lennuõnnetus meie puhkuse algust segi ei paisanud, kuulsime sellest üldse alles paar päeva hiljem, kui Birgit meid informeeris. Tormiks hakkas kiskuma meie viimasel päeval, kuid õige vihmasadu jäi peamiselt öösse. Vaat see juba oli sadu, Eestis on sellist ikka harva. Sealne sadu kogub mõnuga tuure. Kui arvad, et enam tugevamaks ei saa sadu minna, siis just seda ta teeb, kuni viimaks on tunne, et vihm lausa raiub vastu katust. Nii et viimasel päeval oli selline keskmine Eesti suveilm, muidu aga tuli sammud seada tänava varjulisse külge ja kodus ning autos huugas konditsioneer mõnuga.

Malta on mõnusalt rahulik, vähemasti oktoobris :) Kauplejad ja toidukohtade sisseviskajad ei käi pinda, poemüüjatel on aega lobiseda (meie "kodupoes" oli tätoveeritud musklites jõmm see, kes piimapakid kassast läbi lõi, übercool, ma ütlen!). Kui ilm ka välja veab, siis igati tore koht puhkamiseks.

P.S. Sellel reisil nägin ma esmakordselt ka ära, mis nägu tuleb ette lennujaamatädil, kellel on tunne, et ta on su kotist narkopakid leidnud. Tuhat emotsiooni käis sealt läbi. Seejärel kutsus teise tädi ja järgmiseks pidin loomulikult koti avama. Kahjuks oli tulemuseks vaid kaks pätsi Mummi koduleiba, mille ma olin kenasti tugevasse jõupaberisse ja kilekottidesse pakkinud. Ekraanilt nägi tõesti hulga põnevam välja :)

5 kommentaari:

  1. Vau! Äge reis teil! Väga mõnus oli lugeda ja kaasa elada.
    Nii et Maltale tasub siis täitsa minna?!

    VastaKustuta
  2. http://iltaka.blogspot.com.ee/2010/06/maltal-kohtumised-estoniaga.html
    Olen ka sellest Estonia nimega paadist kirjutanud, juba 2010. a.
    LJ

    VastaKustuta
  3. Sepistaja, muidugi tasub! Väga sümpaatne ja armas koht, parajalt väike ja kompaktne ja viisakas ja eksootiline ja ilus ja maitsev ja... no saad aru küll :)

    Aitäh, Linda, jagamast! Põnev teada, et nii pika ajalooga, kuigi teadmata taustaga, lugu sel paadil!

    VastaKustuta
  4. Viimasel ajal olen mitmelt poolt lugenud palju huvitavat Malta kohta. Tundub, et see on veel selline natuke avastamata pärl, kus tasub lähiajal ära käia.

    VastaKustuta
  5. Kuidagi on jah nii läinud, et grupireisina on Malta ikka pildil olnud, aga omal käel seiklemiskohana nagu varju jäänud. Teenimatult, ütleksin ma. Ma ei teagi, mida peljatakse - väiksust, vasakpoolsest liiklust (vaevalt, Küprost ju ei kardeta) või midagi muud...?

    VastaKustuta