17 november 2016

"Meister ja Margarita" (Vanemuine) ehk kuidas Hiiumaa mehed teatris käisid



Lavastaja-koreograaf, heli- ja videokujundaja: Janek Savolainen
Lavastaja–dramaturg: Katrin Pärn
Lava– ja kostüümikunstnik: Liina Unt (Endla Teater)
Valguskujundus: Imbi Mälk
Videokunstnik Argo Valdmaa: (Endla Teater)

Osades: Jüri Lumiste, Katrin Pärn, Marian Heinat, Helgur Rosenthal, Maria Engel, Janek Joost, Aivar Kallaste  ja Vanemuise balletitrupp

"Meister ja Margarita" oli raamat, milleta minu ajal (haa, küll mulle see tobe klišee meeldib!) ükski kirjanduseksam ei möödunud. Kui sa oled noor ja pulbitsed elust, siis ei ole see just kõige sümpaatsem lugemine, igatahes mulle see ei meeldinud kohe sugugi. Aastate möödudes olen ma muidugi selleni jõudnud, et paljud kohustusliku kirjanduse nimekirja pandud raamatud on gümnanoore jaoks veidi oma ajast ees (eks selles kogu lugemise mõte ongi, aga ikkagi...). Kõigele sellele mõeldes on uskumatu, et ma üldse julgesin nina teatrisaali pista :)

Igatahes, olles unustanud aastatetagused Bulgakovi õudused, asusin ma varavalges Hiiumaalt Tartu poole teele. Vabatahtlikult. Tõeline tunne-oma-kodumaad-reis, mille jooksul Hallooo tuli veel Viljandisse talvisele gurmeepuhkusele viia, ja siis olingi ma Tartus valmis sukkpükstes meesteks.

Sukkpüktes mehi siiski meile ei näidata, see on tantsuline etendus, kuid mitte ballett :) Ma arvan, et mulle andiski julgust see tantsuline pool, sest kui kogu Bulgakov oleks verbaalse laviinina kaela sadanud, siis oleks selle all küllap murduda võinud (eriti arvestades, milline marupikk päev seljataga oli). Tantsulised lahendused olidki ilmselt kogu etendusest mu lemmikud, sest need olid nii stiilsed, nii kõnekad ja lisaks päästsid sõna-sõnalisest teksti edasi andmisest.

Sõnalise osaga olid lood keerulisemad. Woland (Jüri Lumiste) oli mu meelest kümnesse valik ja Margarita (Maria Engel) mu üldine lemmik, kuigi temal teksti minimaalselt, ent ta andis liikumisega edasi kõik, mis tarvis. Balliks riietumine oli kaunis ja armas stseen, juuresolev pilt selle illustreerimiseks.
Teiste osatäitjate puhul ma enam ei oska öelda, kes ja kas oleks mõjusamad olnud, ei tunne sealset truppi nii hästi.

Saatana balli alguse lahendus oli suurejooneline ja ja kuidagi jättis võimsa mulje, ent lagunes peagi koost. Trammi- ja käekujundid olid taas vaimukalt ja elegantselt lahendatud. Ma ei leia sujuvat joont etenduse kirjeldamiseks, aga teisalt ei olegi see ehk väga vale, sest õigupoolest oli see etendus ise ka hoogsalt üles-alla kõikuv. Kohati tempokas ja haarav, teisalt just nagu erinevatest seondumatutest pildikestest koosnev ja rabe. Oli hetki, mil ma kahetsesin pikka ja vaevarikast sõitu Tartusse ja olid need teised, helgemad momendid, et ohoo, kui hea etendus. Ei saa ju olla, et "Meister ja Margarita" on mahult liialt suur, et seda ühte lavastusse panna? Eriti, kui abivahendiks koreograafilised numbrid.

Muide, Meistri ülipikka monoloogi enam pelgama ei pea. Ma panin end eelnevalt suure hirmuga pooletunniseks tekstivooluks valmis, ent vist on seda osa ajaga kärbitud - ei olnudki nii pikk ja hirmus enam :) ja eelnevalt hoiatati kenasti ette ka, et tuleb neli lehekülge monoloogi :))))) Ma kuskilt blogist või arvustusest lugesin ja olin hullemaks valmis. Samuti oli 1h 45 min esimesest vaatusest saanud oma 10 minuti jagu lühem variant.

Karm, aga huvitav kogemus.

P.S. Aga ega me polnud Hiiumaalt ainsad teatrikülastajad, hiidlased ikka viitsivad pika teekonna ette võtta nautimaks kultuuri. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar