11 november 2016

"Tenerife pihtimused: kuidas paradiisisaarel ellu jääda" Joe Cawley

Jätkan reisilugude lainel (küllap on see minu moodus ignoreerida aknatagust olukorda). "Tenerife pihtimused" on võrdlemisi stiilipuhas rannapuhkuse raamat - lobeda sulega, erilisi mõttekonstruktsioone mittenõudev, kergelt vaimukas. Ajusid siiski kohati peab ragistama, sest mina ei tea, mis see lahti oli, aga ma pidin mõnd lõiku ja lauset kaks korda lugema saamaks aru, mida öelda taheti. Ei teagi, kas viga oli tõlkes või keeles. Ent kui see kõrvale jätta, siis kerge ajaviitelektüür.

Igaks juhuks olgu järgmised lugejad ette hoiatatud, et tegevus toimubki vist peaasjalikult 1991.aastal. No et teil mingit vale eelhäälestust ei oleks. Mul alguses oli ja see oli üsna segadusttekitav, kuid kui sain sündmused ajateljel enda jaoks paika pandud, läks edasi libedamalt.

Põhimõtteliselt otsustavad mingid suvalise Suurbritannia linnakese kalamüüjad Tenerifel baari osta ja tšillima hakata. Selle viimase tegevuseni jõudmiseks kulubki terve raamat... ja isegi siis pole veel päris kindel, et nad saavad elu hakata nautima :) Koos nendega õpib ka lugeja kõike värvika klientuuri, kaubatarne, katusepakkujate, kuurortbaari menüü, alkoholismi, prussakate jms kohta. See on baaripidaja käsiraamat algajale, geograafilise täpsustusega - lõunamaal. Reisihulludele olgu etteruttavalt öeldud, et ega Tenerife kohta suurt midagi ei ole, selles osas on pealkiri tiba eksitav jah. Ma hakkan mõistma, miks ma alateadlikult olen Kanaaridest ja ka näiteks Mallorcast ja Ibizast eemale hoidnud - need paigad on juba liialt puhkajate nägu ja kohalikku algupära üha vähem ja raskem leida. Britid näikse selle ehe näide olevat:

"Paljude puhkajate pagasis leidus rohkem peekonipakke, külmutatud vorste, teepakke ja oakonserve kui suveriideid ja päikesekreemi. Hämmastav on jälgida, kui paljud britid ootavad kuude kaupa pikisilmi võimalust põgeneda korraks igapäevasest keskkonnast vaid selleks, et kulutada seejärel hulk aega ja raha, et ehitada sihtkohta saabudes seesama keskkond uuesti üles."

Siit raamatust tuleb see eriti hästi välja. Raamatu "peategelaseks" olev kõrts asub puhkusekompleksis, kus valdavalt peatuvadki britid, kõrval on Briti supermarket ja igapäevaselt on kättesaadavad kõik olulisemad tabloidid, toidukohtade inglisepärastest menüüdest kõnelemata!  Kas te kujutate ette, et lähete puhkama ja vasemalt ja paremalt kostub teie kõrvu eesti keel, kõrvalmajas on uksed avanud Selver (mitte et mul kodustes oludes midagi Selveri vastu oleks), ajaleheletis on müügil Postimees ja Eesti Ekspress, menüüs on sült, heeringas, mulgikapsad ja õhtuti kõrtsudes esinevad kodumaalt tuttavad süldibändid? Ma loobuks reisimisest, ausalt.

Selle kõige üle mõtiskledes ei saagi muidugi pahaks panna, et siia raamatusse Tenerifet ennast na vähe on sattunud - see polegi võimalik :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar