19 detsember 2016

Eeljõulud

Enne metsa- ja mererüppe peitumist on õige aeg end linnas jõululainele sättida. Traditsiooniliselt peaks selleks sobima Tšaikovski "Pähklipureja", mõeldud-tehtud.

Aga ajad on muutunud ja ega laste tähelepanu on raske hoida. Numbrid peavad kiiresti vahelduma, muusika olema kiire ja tempokas, muidu hakkab siit ja sealt haigutamist kostuma ja väikesed kehad ringutavad ja väänlevad ja kopsivad rahutult jalgadega.

Kui tahta elu õiekest aga kultuuri manu juhatada, on märksa mõistlikum valida mingi Käteka- ja Padjaka- laadne etendus, näituseks Kálmáni "Silva" sobis ideaalselt. Ei kahandanud vaimustust väsimus koolinädalast, ei kolm vaatust, no mitte miski. Vaimustus oli üüratu ja võimalusel vaataks ta nüüd kõik "Silvad" järjepanu ära :) Nii et, balletiga meil vist mõnda aega ei tasu katsetada, võtame siis operetid ette. Mida uhkemad tualetid ja rohkem intriige, seda parem :)



Ülesöömises sel nädalavahetusel meid süüdistada aga ei või, Cru küttis pigem ootused jõuluprae osas mõnusalt üles. Eelroad pildile ei jõudnud, ainult nii palju peab mainima, et kui Hiiumaa lambad peaksid tulevikus õige vaikseks muutuma, siis võib meie käsi mängus olla, sest tallekeel viis meiegi keeled alla.





Igatahes oli nädalavahetuse udust tiined õhtud igati mõistlik veeta nelja seina vahel kuulates Vietnami muljeid, nautides head muusikat ja meeliköitvat visuaali ning mekkida head ja paremat. Ja koorimuusika Sutlepa kabelis ju oli ka.  
Selliste ilmadega mina keeldun õue minemast!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar