08 detsember 2016

"Südame hääl" Siiri Sisask

Siiri Sisask on mulle võrdlemisi sümpaatne ja taolised tuumakaid mõtteid koondavad raamatud niisamuti. Paratamatult kipun aga seda Hääle-sarja (kirjastus Pilgrim) kõrvutama Kirju-sarjaga (kirjastus Petrone Print). Mõlemasse sarja püütakse ilmselt valida tuntud ja huvitavad isikud, kes siis vastavalt oma elukogemusele, mõtetele ja omandatud tarkusele mõtisklevad, arvavad, jutustavad. Kirju-sarjas on mitu suurt õnnestumist (esimesena meenuvad kohe Jüssi ja Hanson, aga ka Ashilevi ja Petroned ise). Nende puhul meeldib mulle just see, et liha on luudel kuidagi rohkem. Hääle-sari on vististi püütud teha napim ja kontsentreeritum, kuid see ei pruugi end alati õigustada. Vist. Sest siis peab iga lause ja mõte tõesti olema kui ülifiligraanselt välja tahutud ja lihvitud ja meistriteos, udutada ja hämada ei saa (Tammsalu seda peent lihvimisoskust evis, Tättet sirvisin kunagi põgusalt - mu jaoks ei olnud ikka päris see õige).

Siin raamatus oli  Sisaskil kulda omajagu. Ta on küllap õppinud aja jooksul kulgema, vaatlema, analüüsima, ning muidugi tema vanaema, kelle elatud elu ilmselgelt pärleid pakub (vanaema Ellenile ongi raamat suuresti pühendatud). Vahepeal tahab aga see peenelt loodud mõtteiva kuidagi hajuma minna. Võib-olla on need lood kirjutatud pika ajadistantsiga, võib-olla hoopis kiirustades, võib-olla oli puudu värskest kõrvalpilgust ja rajale tagasi aitajast... ma ei tea. Aga mulle siiski tundub, et sellest sulest võiks kunagi veel midagi tulla.

Paar säravat mõtet tahaksin välja tuua:

"... läbi tühjuse maailma avastada, läbi nende avastuste aga eneses veelgi rohkem tühjust tekitada."
Tühjusega seotud naudingust saan ma väga hästi aru, tühjad kladed on minuga nõrkuseks. Seepärast juhtub sageli, et uued märkmikud jäävad "ootele", meelega. Ma pean neid mõnda aega niisama eemalt jälgima, aeg-ajalt sirvima, mõtlema, ette kujutama... ja siis tagasi panema :) Ja nii korduvalt. Kuni ühel hetkel on see õige aeg käes.


"Kuid keda või mida esindab endast välja läinu, kui ta ju hetkel eneseski pole? Ehk teisisõnu, kui inimest kodus ei ole, ega talle siis ka külla minna saa."
See on nüüd küll midagi sellist, mida võiks igasuguses kahepoolses suhtluses või partnerluses meeles pidada ja rakendada. Hirmus palju tühja sõnelust ja rabelemist hoiaks ära.

P.S. "Joonistusbloki" eest lähevad küll miinuspunktid, kaua see jama veel kestab, ma küsin.
Kuigi jah, ma nii nalja pärast guugeldasin seda "joonistusblokki" ja avastasin õudusega, et Eestis on rohkem kui üks kool, kus on värskete koolijütside vajalike õppevahendite nimekirja lipsanud seesamune "blokk" sisse. Et millest me siis räägime :(

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar