09 detsember 2016

"Vaatan korraks tagasi" Tiina Lang


Mõelda vaid, kui ammu oli selle raamatu esitlus ja ometi lõpetasin ma selle alles mõned head päevad tagasi - see on see vana tuttav lugu, et raamatukogust laenutatud raamatutega hoiad nagu tempot, aga kõige sellega, mis kodus olemas, on aega maa ja ilm.

Mulle meeldib siinse raamatu tasakaal eraelu ja muude tegemiste vahel. Tõsi, see balanss ei ole 50:50, aga kas peakski? Isiklikust elust jutustatakse vaid põgusalt, kõige enam on ikka muusikat ja purjetamist, teletööd oluliselt vähem. Eesti rokimuusika ajalugu on siin päris korralikult kokku võetud. Juhuslikult sattusin raamatut lugema, vist oli see eelmisel nädalal, mingil õhtul, kui telerist tuli tagasivaatesaade, kus vilksatasid täpselt samad nimed ja sündmused, millest ma just parajasti lugesin. Pilt ja tekst olid kenasi sünkroonis.

Nõgisto sirgjoonelisus ja kohati terav keel kumasid samuti tekstist kergelt läbi. Mõned näited, mis hoobilt meenuvad... Ruja ei olnud just maarahvamajade maitse, nemad olid harjunud Artur Rinnede ja Heli Läätsedega. Või Karavani lakutud repertuaar.
Samas peljata ei maksa, seesuguseid keskmisest vahedamaid avaldusi küll on, ent need pole kindlasti tooniandvad. Mida aga eestlased ehk ei pruugi andestada, on paar avaldust Alenderi kohta. Viimane on ju seniajani teatud kontingendi jaoks pühamehe staatuses ja siin mainitud mitmel naisterindel sahmerdamised võivad vihanooled hoopis sõnumitooja peale läkitada.

Mis mind muidugi veidi painama jääb... Kuigi ma siinsele tekstile midagi ette ei heida, ent alati oleks põnev saada aimu elulooraamatu kangelase enda käekirjast. Ma mõistan, et enda l u g u on hirmus raske kirja panna, mõnes kohas ehk viiliks, teisest asjast räägiks liiga pikalt (selle jaoks võib ju karmima käega toimetaja võtta), aga ikkagi tahaks just seda peategelase enda stiili tajuda. Mingil põhjusel aga kasutatakse ikka ja jälle vahendajat. Võib-olla on see põhjendatud, ei tea.

Nõgisto eluloo kirjapanija Tiina Langiga meenub mulle aga iga jumala kord, kuidas nad oma teispoolega mind ärgitasid remulaadi mitte poest ostma, vaid ise tegema, täpne retsept isegi loeti mulle ette. Mis paneb mõtlema, et peaks asja kätte võtma :)  

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar