22 veebruar 2017

"Eelmisel suvel" Niels Fredrik Dahl


Väga harva võin ma lõpuni nõus ja rahul olla raamatu lühitutvustusega. Täna on see kord, seepärast rikun ka kirjutamata reeglit siia tutvustust kopeerides (minu arvates enamasti äärmiselt mõttelage tegevus, sest kogu interneedus on neid tutvustusi ju täis).

"Romaan mehest, naisest ja koerast ning ennasthävitavast armastusest ja armukadedusest kuumas suves, hullutaval mädakuul, mida Norras ja Rootsis nimetatakse „koerapäevadeks“. Romaan annab igaühele oma tõlgendamis- ja hindamisvõimalusi – kus lõpeb armastus ja kus algab hullus."


Just nii ongi.
Napp. Valus. Hea. Dahl jätkab norrakate lipu kõrgel hoidmist ja mina ei väsi nende loomingu nautimisest. Need, kellele meeldivad puust ja punaseks tehtud lood, need ilmselt pettuvad kõnealuses kirjatükis. Mina, kes ma armastan loomingus pigem õhku, ridade vahele jäetut, mina vaimustusin. Dahl ei loobi sõnu ja ei ütle just kuigi palju, ent ta annab lugejale mõned valusteravad lähtepunktid, millest siis viimane ise võib loo kokku panna. Kuradi hea. Loob ohtralt tõlgendusvõimalusi. 

"Seisime restorani ees, tema ja mina, ja ma olin üsna tujust ära, sest mõtlesin ilmselt, et muud võimalust mul ei avane ja see naine kaob mu elust, enne kui mul on mingitki väljavaadet teda enda külge haakida. Minu külge haakida, mu elu külge haakida. Oli vihmamärg õhtu linnas, linna märjad tänavad ja värvilised tuled sirasid ja see oli üpris ilus ning üpris väärtusetu, kuni tundsin, et Siri mul käest kinni võttis. Pöörasin näo tema poole.
„Mis sa arvad, kui läheks kuhugi, kus ma saaksin ühe vorsti,” ütles ta, ja korraga me suudlesime, kuni sadu lõppes."

"Ilma temata olen abitu, olen eikeegi ja eimiski, olen üksainus suur auk, kust tuul läbi tuhiseb, aga koos temaga olen ma suur ja tugev ja pöörane ja pisi-pisikene. Jalutame kõrvuti läbi metsa, võtan tal käest kinni ja ta jätab selle mu pihku vaid hetkeks, kuni käe ära tõmbab ja Lokit hüüab. Ta hõikab ja vilistab, kuigi me mõlemad teame, et koer tuleb, millal heaks arvab."


Kahju, et läbi sai.
Hea, et öökapil ootab järgmine norrakas - Fosse.

P.S. Dahl on, nagu selgub, minu teise lemmiku Ullmanni abikaasa. Loomingut kõrvutades tekib mõtteainet...


Lugemise väljakutse 2017
Nr 7, Skandinaavia kirjaniku raamat, mis ei ole kriminull või põnevik

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar