20 veebruar 2017

"Kirju kodust" Siim Maaten, Kaisa Roover


Raamatu autorite kodu on, praegusel ajal vähemasti, teel. Suurest solidaarsusest lugesin mina ka seda raamatut teel olles. Mis muidugi ajas aju lühisesse. Sest kui sa loed ühte raamatut sutike Tallinna lennujaamas ja teise sutikese Istanbuli öös ja kolmanda sutikese Singapuri (järjekordses!) öös ja lõpuks natuke ka Balil ja päris lõpuks koguni Gili Trawanganil, siis kui see ei aja segadusse, mis siis veel?! Lisaks, olgu siinkohal öeldud, on see võrdlemisi eklektiline raamat. See ei ole muide sugugi laitus, vaid tõene iseloomustus siia kaante vahele kokku kogutud kirjatükkidele. Nimelt on kirjutajaid kaks ja kirjutatakse päris mitmest erinevast kohast ja asjast ja inimesest. Kirjutatakse oma lähedastest, töödest-tegemistest (sukeldumine oli eriti põnev), natuke Taist, Indoneesiast, Belize´st, Helsingist jt. Igas kirjutises omakorda tooni andmas ka koht, kus kirjutamise hetkel viibitakse. Mis kokku panebki pea meeldivalt ringi käima.  

Muidugi meeldisid mulle enim lood Viljandist ja Balist, neid oli laiduväärselt vähe kusjuures! Ah üldse oli tore lugemine, selline valuslõikavalt ehe, lihtne ja... päris. Inimesed elavad ja teevad asju, mis neile meeldivad. Mängivad pidevalt oma positsioone ümber, olgu selleks mõne järjekordse ajutise peatuspaiga või tööposti otsimine vms. Samas ei tee nad sellega kellelegi haiget, nii et lasku käia. 


Rääkides Lugemise väljakutse liigutusest, siis üldistasin ja laiendasin mõnuga :) Ma usun, et meesosapoole kodupaigaks (või siis sünnikohaks) võib ikka Viljandimaa teatavat punkti nimetada.

Lugemise väljakutse 2017
20. Raamat, mille on kirjutanud sinu kodukohas elanud või elav kirjanik

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar