21 veebruar 2017

Narkarid ja ärakargajad

Tulemised ja minemised ja need kahe maailma vahel olemised on alati keerulised. Praegu on mul tunne, et enne praamile astumist peab mingit kultuurilist kiirsööki sisse vohmima. Mitte et ma isegi veel päris täpselt aru saan, millal sinna praamile minek on, aga no valmisolek peab ju olema :)

Linnateatri "Inimesed, kohad ja asjad" muidugi kergeks meelelahutuseks paslik polnud. Aga Linnateatri piletid tuleb ju kella kukkudes lihtsalt tuimalt ära võtta ja mitte filosofeerida, et kas paduväsinuna koju laekudes on mõistlik minna pealt kolme tunni kestvat uimasti- ja alkoholisõltlase karme katsumusi jälgima. Sisu on igatahes karm ja ... häiriv. Jah, häiriv on vast kõige täpsem määratlus. Mõne naeruturtsatuse kuuleb siiski etenduse jooksul ka saalist ära.

Muide, eriliselt tahaks välja tuua heli- ja visuaalsed efektid. Teatri kodulehel hoiatatud suitsu vist ei olnudki, küll aga oli mängitud heli ja valgusega. Ja muidugi liikumine. Hallutsinatsioonid, teispoolsuses käimised jms ei ole kahtlemata kerge pähkel teatrilavastuses lahendada. Siin oli aga õige mitu vau-hetke.

Ja kui teil igav on, siis mõelge korraks etenduse pealkirjale ja sõltuvusahelat käivitavatele teguritele... üllatavad seosed. Vähemasti ma ise ei olnud nende peale sel moel tulnud. 


Ja nüüd lõbusamate teemade juurde :) Isegi kinno läksin ma seekord omal soovil ja täitsa vabatahtlikult. Kuigi vist suuresti silmade puhkamiseks (ma tean, et selles lauses on üüratu vastuolu :) Praegu on kuidagi eriti palju arvutis nahistamist-sahistamist ja silmad kisuvad pahupidi juba pähe. Raamatuvirnadest rääkimata. Et siis kino ja soovitavalt eestikeelse heliga. Eesti film ei ole juba mõnda aega sõimusõna ja selles vallas tehakse tõepoolest ägedaid tegusid. Nii ägedaid, et oli tõsine dilemma, kas valida "November" või "Sangarid".  Ausalt öeldes ma kartsin, et "Sangarid" on täielik pläust, selline allapoole vööd naljadega naerutamine. Küllap tekitasid seesuguseid hirme õhku visatud hüüatused, et tegijad on samad, kes "Klassikokkutulekul".


Isiklikult meeldis tänane film oluliselt rohkem. Ikkagi oma ju, mitte teiste pealt maha vehitud. Ja kuigi komöödia, siis ... päris oluliste ja tõsiste mõttekohtadega. Oli päris ehedalt tabatud ja kujutatud, kuidas nii mõnigi omaaegne ärahüppamine tuli ootamatult, millised emotsioonid ja kõhklused valdasid asjaosalisi mineku eel, mis tunne oli võõrsil olles võtta vastu paremaid või halvemaid teateid kodustelt või ihaldatud maal eesootavate sugulaste "soe" vastuvõtt jne, jne.  Võimsa nostalgialaksuga  oli film muidugi ka.

Ärme unusta ka minu sportlikku huvi Alguse suhtes, kelle äkksööstud stsenaristipingilt kaamerate ette üksjagu stiilselt mõjuvad.

Tore oli, nii võiks teinekordki kinno minna :)))))

P.S. "November" tundub treileri põhjal ka päris paljulubav. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar