24 märts 2017

"Eesti suured armastuslood" Mart Laar


Raamat, mida asusin lugema pisukese eelarvamusega - kui huvitav saab ikka olla nappide elulugude lugemine? Igale abielupaarile on eraldatud vaid mõned leheküljed. Küllap kartsin kuiva ja tuima tutvustust, mis minus suuremat huvi ei suuda äratada.

Tegemist siiski äärmiselt huvitavate lugudega. Alates juba paaride valikust - on nii ootuspäraseid ärkamisaegseid aktiviste kui ka üllatuslikke tegelasi (Richard Saaliste, Karl Täht). Kõik paarid on Eesti ajaloos märgilisi tähendusega, lisaks ühise joonena on nad kõik ka juba manalateed läinud. See viimane on igati mõistetav valikukriteerium, sest eks elavatest ongi mitmel põhjusel keeruline kirjutada.  Pea enamus kajastatud tegelasi on sündinud üle-eelmisel sajandil.

Neid lühielulugusid lugedes tuli mulle esimese asjana pähe, et Mart Laar on tabanud teadlikult või alateadlikult üht olulist punkti, mida tulevastele giidihakatistelegi õpetatakse. Vabas sõnastuses oleks selle mõte umbes nii, et kuigi sina pead kõnealust teemat täielikult valdama, ei tohi sinu eesmärgiks kunagi olla kuulaja/lugeja kogu teadaoleva infoga üle valamine. Sina annad edasi olulise tuuma, pluss - ja see on kõige olulisem! - sa leiad mingi erilise kullatera, millega saavutad kuulaja tähelepanu ja annad talle mällu talletamiseks hea lähtekoha. See viimane, see eriline "uba", mis jääb inimesele hiljem meelde ja aitab teemaga seoseid luua, ongi kõige keerulisem pähkel, mida tegelikult jõuga tekitada ja õppida ei olegi võimalik. Ent Laaril siinsete lugude puhul oli see paljudel juhtudel olemas. Mõtlesin ja meenutasin korduvalt nende kaante vahel olevaid kirjandus-, poliitika- ja kultuuritegelasi ja kuidas neid kajastati kooliõpikutes. Kellest jäi midagi meelde ja kes kippusid ununema. Vaat sinna õpikute lehekülgedele oleks neid "ubasid" rohkem vaja olnud, küll oleks siis kergesti kõik raamatutarkus talletunud. 

 Faktiteadmised faktiteadmiseks, kuid lugude peamine eesmärk oli ikkagi näidata, kuidas ja mil määral on kõigi nende inimeste teekaaslased mõjutanud nende tegemisi ja valikuid. Ja eks selle teema käsitlemine räägib mõndagi autori enese kohta, ilmselt on elu ja juhtumised pannud tedagi rohkem enda kõrval seisvale inimesele tähelepanu pöörama.

Üks on selge, elu oli sama värvikas ja põnev ka siis. Skandaale ja kõmu oli samuti. Oli kirglikku armastust, intriige ja armukolmnurki, oli päästvat ja hukatuslikku armastust, ja nagu autorgi paaril korral nentis: oleks "Kroonika" tollal ilmunud, oleks nii mõnegi paari seiklused seal kajastamist leidnud. 

Lugemise väljakutse 2017
Nr 6, Väga ilusa kaanekujundusega raamat

1 kommentaar:

  1. http://sirly-svingpastellides.blogspot.com.ee/2017/03/eesti-suured-armastuslood.html

    VastaKustuta