12 märts 2017

Gili Meno





Minu jaoks on Gili Meno pildikesed sellised puhkeolekus paradiisisaare omad, kus pooled majutuskohad näisid mahajäetud ja mehitamata. Ülejäänud olid küll jah mehitatud, ent see tähendas üldiselt ühte ja äärmiselt magavas olekus mehehakatist iga asutuse kohta. Sellist, kes isegi ei viitsinud suvalisi tüüpe oma territooriumi lebolast hakata ära ajama. Kahtlustan, et hooaja edenedes nad nii tuimad enam ei ole :)

Menole minek oli nagu unelm, sealt tagasitulek aga eht põrgutee. Ma ei saa siiani aru, kuidas ma oma kere sinna rinnakõrgusesse paati sain vinnatud. Paduvihmas. Sellise lainega.

Taamal paistab Gili Trawangan. Muezzini-hüüd kajas üle veel päris hästi.

Kui see ei ole hygge, mis siis veel?!


Hütikesed, armsad külatanumad, no umbes nagu Hiiumaal :))))) Kadakate asemel ääristavad külateid kergelt taltsutatud suvalised "lepad", mis on samas päris hea mõte "aia" tekitamiseks.




 Järvetiirul olles sattusime kohta, kus suvalise võsa vahel mehed laia voodit meisterdasid. Ei mingit liinitööd, puhas käsitöö. Voodi on silmanähtavalt suurem kui nende endi kodud, eks ikka valgele inimesele küljealuseks kuhugi hotelli. Aga ilus töö igatahes.
Jah, isegi järv on Menol olemas. Soolajärv ühes mangroovidega. Ei midagi nii erilist nagu välja reklaamitakse, aga jalutuskäigu sihtpunktiks ikka sobiv. Järvele on ehitatud väike jalutussillake, mis lõppeb ei kusagil ühegi piirdeta ja ega muidu ka need piirded kuigi turvalised ei tundunud. Mulle tundus see järg kohe alguses kahtlane, selline, kus sa ei või iial teada, kes või mis seal põhjas on. No ja mõni hetk hiljem silkaski sinna suplema kroku mõõtudes varaan või midagi sellesarnast. 
Seda hirmsam oli mõnisada meetrit hiljem jõuda kohta, kus järv oli teeraja üle ujutanud. Mustendav, põhi nähtamatu ja astu siis seal.... alles see oli, kui ühel mehel lihasööjabakteri tõttu jalga otsast naksati - kas tõesti sama saatus ootab ka meid, oli õigustatud küsimus :))))






Ja need roigasonnikesed, milline romaaantika! Ma ei tea, keegi võiks mulle kadakaroigastest ka selliseid paviljone ehitada. Kuigi jah, ämblikud hõivaksid need kiiresti, sinna vahele on ju ideaalne omi võrke projekteerida.



Soolajärve juures oli selline... ütleme maakeeli - peldik.

 Kõik kole jõuab otsaga siiski ka siia. Hello Kitty ja taaramäed (hea veel, kui mäed, et nagu veidikenegi organiseeritult, enamasti siis kõikjal ja kaootiliselt). 


 Rannad kubisevad plätudest, käekottidest, pakenditest jms. Alloleval pildil on vähemalt mingit sorti taies neist plätudest moodustatud.


Üks juutuubist kaaperdatud suvaline video isutekitajaks... sest noh, tegelikult on Meno ikka pigem ilus.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar