26 märts 2017

Hetked nädalavahetusest...

W.A. Mozarti "Figaro pulm" kujutab ühtainsat tormilist päeva, kus krahvi paaž flirdib aedniku tütre Barbarinaga, jumaldades samas krahvinnat, kes armastab krahvi, kes tahab Susannat, kes on kihlatud Figaroga, kes on lubanud abielluda doktor Bartolo naise Marcellinaga, kes on piisavalt vana, et olla Figaro ema… ja see kõik sünnib Figaro pulmapäeva eelõhtul! 
Väljend "seebiooper" on ükskord ometigi sõna-sõnalt tõene :)

Pikka juttu ei tee, ainult paar sõna
Minimalistlik lavakujundus mulle meeldis. Kaldlava kasutusest mina, lihtne inimene, aru ei saanud, milleks seda vaja oli? Kujutasin ette, kuidas lauljad pärast etendust ei saa oma tasakaalukeskust kohe ordnungisse ja koperdades koju kõnnivad. Lisaks olin ma pool etendust pinges, et kas midagi kukub/veereb ka orkestriauku mõnele orkestrandile pähe. Juuksenõela ja jalutuskepiga oli oht juba üsna reaalne.

Cherubino osas Juuli Lill-Köster oli enneolematult võrratu! Ainult selle pöördlaval (jah, kaldlava täiendas ka pöördlava :D) ukerdamise oleks võinud lavastaja teisiti lahendada.... see oli siiski leebelt väljendudes... no oli noh. Tarbetu ka veel lisaks muule.





Linnameri pole ikka päris meri. Ja mereta ei saa kohe mitte.

Nii et põhjarannik.

Eriti Neeme ja sealne kalarestoran Ruhe. Ma jumaldan restorane, mis hoolimata oma ilmselgest hooajalisusest üritavad ka väljaspool seda elus ja olemas olla. Ruhe ei olnud sugugi väljasurnud, vaid keegi oli kogu aeg tulemas või minemas. 

Ruhe menüüs on mereande kaugemalt ja lähemalt, värsked ja maitsvad. Natuke on mõeldud ka kala mittesööjatele. 














Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar