23 märts 2017

Kakakohv

Kuigi Bali on imetore, kisub mind ikkagi vägisi ka ebameeldivate teemade juurde. Selle saarega seoses hõljub virtuaalses õhus nii palju ootusi-lootusi, kahetisi muljeid, mis viimaks kohapeal valusa laksuga vastu vahtimist lajatavad. Teisalt, ebameeldivad kogemused ju õpetavadki. Üks neist on kohv.

Turistilõksuna on luwaki kohv end jõudsalt üles töötanud. Ma ei ole kohviekspert ja kindlasti mitte ka õige inimene sõna võtma teemal, milline on siis see päris ehe luwaki kohv, aga seda ma küll ütlen, et see, mille otsa te suure tõenäosusega Balil satute seda küll ei ole.

Kui loom, on palmitsiibet muidugi armas, konkreetne puuris mossitav isend pigem siiski kurb vaatepilt :(

Tsiibet on mingit liiki kaslane, kellele maitsevad kohvimarjad, eriti hea nina on tal just kõige kvaliteetsemate marjade leidmiseks, et need seejärel manustada. Tsiibeti seedesüsteemi läbimise järel väljuvad marjad koos muude fekaalidega ja neid puhastades ja röstides peaks valmima hõrgu kohvijoogi oluline komponent. Kuna üks väike ja armas tsiibet neid marju just üleliia palju ei suuda korraga tarbida ja kuna (algselt ja tavapärastes tingimustes!!!) ta tõesti valib parimad ja kvaliteetsemad marjad, siis on luwaki kohv äärmiselt eksklusiivne toode. Loomulikult on eksklusiivne ka kallis eks ole :) Umbes nii see kõik kunagi oli. Kuni neid nõudluse kasvades hakati pidama juba oluliselt kehvemates tingimustes ja hakati leiutama nippe, kuidas neid üha rohkem ja vähem kvaliteetseid kohvimarju sööma panna.

Olgu selle eelnevaga kuidas on, aga reaalne pilt on selline, et... Igaks juhuks lisan siia vahele, et ma ei kahtle, et kusagil on olemas ka mõni korralik koht, kus näidatakse, kuidas päriselt need asjad käivad, aga kuna meie kogemus oli mõrunaljakas, siis ma lihtsalt tahan seda jagada, õpetuseks, teadmiseks või hoiatuseks, kuidas soovite.
Mõneski kohas näis maantee ääres laiutavat suvaline võpsik. Küll Bali moodi lopsakas, aga ikkagi - võpsik. Juures seisab suurelt silt "agriturismo" vms popp termin. Küllap enamus taksojuht/giide teid sellisesse kohta viivad. Kivi peal sündinud ja kasvanud turist "jalutatakse" mööda kitsast rada läbi võsa, kus tüüp vasemale ja paremale kätega vehkis, et siin kasvab ingver ja siin kasvab vanill, siin aga ylang ylang, siin jällegi sidrunhein ja samas tempos veel kümmekond taime. Mõne taime küljest rebis poiss ka lehe või oksakese, et saaksime seda mudida ja nuusutada. Nojah.

See on vist ingveriõis

Ja siis jõuab häbelikult naeratav teejuht selle va õnnetu puurikese juurde. Meie selles konkreetses "agriturismos"nägimegi üht puuri ühe tsiibetiga, kuid olen teiste reisimuljeid lugedes aru saanud, et ega neist keegi vist eriti mingitesse suurtesse farmidesse sattunud ole (kuigi needki vist on olemas). Minu jaoks oli see üks puur piisavalt kurb, nii et ega korraga kümne tsiibeti nägemine mind oluliselt rõõmsamaks poleks teinud. Puuduliku keeleoskuse tõttu ei saanudki aru, kas see üksik isend oligi nende ainuke või oli see lihtsalt kuskilt kaugemalt toodud näidiseksemplariks. Sealne asjatav tädi viipas küll ebamääraselt kuhugi kaugusse, aga ega see veel midagi tähenda. Ja arvestades, kui tihedalt neid luwaki´dega minibotaanikaaedu seal iga mõnekümne meetri järel oli, jääb üldse selgusetuks, et kuidas see ärisüsteem neil seal töötab. 

 Alloleval pildil on siis see kohvikakajunn, mille väljutamine tsiibei oluliste töökohustuste hulka kuulub. Kahtlustan, et see näidiseksemplar on neil juba liiga kaua kasutusel olnud, sest kui ma nüüd veidi guugeldan ja profipilte vaatan, siis on need junnid ikka hoopis teist tooni. See siin oleks nagu päikese käes ära pleekinud :) Samas, arvestades nende ubade kilohinda, siis ega mina ka luwaki-äri ajades ei lubaks neil iga päev uute ja värskete junnidega eputada turistide ees.



 Kui poiss on kõik vajalikud taimed ette vuristanud, õnnetu tsiibeti ära näidanud, lasknud junni näperdada, siis on tädil aeg etteasteks. Vaat minatõesti ei tea, kas neil astub sinna palju uudishimulikke sisse ja päev otsa on pada tulel või on neil mingi eriline märguandesüsteem, et kui auto raja alguses pargib, siis ootel kutt viskab kaks sõrme suhu ja vilistab ja tädi kraapsab siva tikust tuld, et meie sinna jõudes kohvioad kenasti röstimas oleks :)
/Bali tegi mind meeletult paranoiliseks - olen juba kõike neist valmis uskuma :)/


Igatahes teab see tädike oma ülesannet ning kutsub lahkesti ja naeratades (see sõna jätke meelde!) kõiki kulpi liigutama. Nägin minagi mõnd lolli valget turisti, kes tegi tarka nägu nagu teaks ta midagi ubade röstimisest.




Kui hariv ekskursioon läbi, surutakse turistid džunglilaadse vaatega terrassile istuma ja degusteerima. Kohvi- ja teejoogid said kahtlaselt ruttu valmis, nii et küllap neil on pajad ikka päev läbi tulel. Joogid olid maitsvad, seda peab ütlema, oli kangust ja head mekki (need omadussõnad jätke ka meelde!).

Edasi suunatakse külalised õrnalt, kuid kindlalt kauplusse. Poeputkasse sisenedes oli isegi paar eriti maitsenud jooki plaanis osta, kuid mõte muutus ruttu. Pakid ja pakendid mõjusid kuidagi eelmisest sajandist sinna unustatutena. Ei mõjunud kuigi usaldusväärselt ausalt öeldes. Niiskunud, vettinud, kopitanud.
Kui me poest väljusime, oli tädi naeratus kadunud ja ta pomises midagi omas keeles tõredalt.

Kookosemaitselist kohvi sai hiljem küll ühest teisest kohast ostetud, kenamas pakendis ja mõistlikuma hinnaga, ent seda koju jõudes avades võisime veenduda, et poole sellest lahustuvast pulbrist (lapsepõlv tuli meelde) moodustas piimapulber ja 100-grammisest pakist üle 2-3 tassi jooki ei saanud. Sedavõrd lahja kraam.

Nii et muidugi minge tsiibeteid vaatama, nad on armsad, ja eks ikka võib silma peale visata, kuidas see üleilma kuulus kohv valmib, ja kaasagi võiksite seda osta, aga tehke siis rohkem kodutööd ja veenduge, et te komejanti ei satu :))))) 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar