06 märts 2017

Viimased piltideta pildikesed Trawangani kohta

Porised-mudased külatanumad, osaliselt elekter ära, mõni jämehäälselt mörisev generaator... ja siis see hetk, kui hakkab pudenema kõige haldjalikumaid pisikesi tüdrukuid. Lumivalged, krellroosad, päikesekollased pitsi-satsikleidikesed. Olme võib olla nagu on, aga kui lastel sünnipäev, siis ikka nagu muinasjutt.

- - -

Naeratused, naeratused, naeratused. Mingi kaduvikku vajuv lapselik siirus ja huvi, mis ei ole maha jätnud ka täiskasvanuid. Kuidas sul läheb? Mis te täna kavatsete teha? Mis seal eelmises kohas öö maksis? Ka sul lapsi on? Kas ta on mees või naine? :) 

- - -

Lompide vahel laveerides pedaalib koolist tütarlaps - helesinine pikk plisseerseelik, kuidagi villaselt ja raskelt mõjuv, samas toonis lühikeste käistega triiksärk, paljasjalgne. Mõne hetke pärast tema tubamajast möödudes istub ta juba ukselävel ja ema teeb tema juustes usinat täikontrolli.

- - -

Hobuste ujutamine. Selles on midagi ürgset ja metsikut. Loomad elavad üldse kuidagi omasoodu ja omas rütmis. Saare keskosas asuv prügimägi meenutab pigem lehmamäge, sekka ka mõned kitsed. Küllap siis loobib mandunud valge inimene piisavalt head-paremat ära, et loomadel prügimäel peamine toidulaud on.

- - -

Ja need nudisabalised kribulad kassid, keda on kõikjal. Sabade kohta liigub erinevaid müüte, nagu internetist näha. Kõige naljakam, ent ilmselt ka vähetõesem, et sabad raiutakse maha millegi eest karistades, et jäävat hästi loomale meelde pahategu. Geenimutatsioonidest kirjutatakse juba märksa rohkem. Samavõrd palju on juttu ka Mani saarelt pärit sabata kassitõust. Kellel õigus - mine siis võta kinni :) Eriti kui pole ka saba, millest võtta :)

- - -

Peatänava ääres üks kokakursusi pakkuv koht. No et kui sa tunned Gilidel rännates, et oled veel vähe saanud nasi gorengi, siis seal on koht, kus valgete kokamütsidega poisid on valmis sind õpetama. Olgu, ilmselt ma utreerin ja tegelikult nad õpetavad ikka midagi ägedamat ka tegema. Igatahes asub see nagu pooleldi keldrikorrusel, on oma klaasseinaga üsna avatud uudistavatele pilkudele. Ükskord üürgas seal mingi reibas muusika ja poisid nõksutasid hoogsalt puusi, ise kaasa kõõrutades. 

- - -

 Aeg, see on peamine, mida Gili Trawanganile minnes sul vaja on.
Aeg on ka see, mida tal vastu anda on. Seepärast ma kujutan ette, et sinna kiirele päevatuurile minnes võib ränk pettumus osaks saada.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar