06 aprill 2017

"Väikesed naudingud" Philippe Delerm

Selliseid maiuspalu ma jumaldan. Juba esimeste lugude juures tundsin, et nüüd olen leidnud selle OMA. Meenutab meie kodumaist K. Kesküla "Elu sumedusest", mida korraga liiga palju ei taha lugeda ja mida tahad ikka uuesti ja uuesti kätte võtta. 

Iga napp lugu kõneleb Delermi argistest naudingutest. Vähemasti ma arvan, et need on autori isiklikud meelelised hetked. Need on võrdlemisi prantslaslikud, ent see ei kahanda nende väärtust, vastupidi, lisab eriti hõrgu mekki. Kusjuures kohati saad pool loo mõnust juba pealkirjast, no mõelge ise - "Pühapäevahommikune koogikarp", "Herneste lüdimine", "Espadrillid saavad märjaks", "Peaaegu võiks väljas süüa", "Pitspesu räästa vilus" jt. See viimane pealkiri oli lausa nii hea, et kui ma muidu suutsin lugeda maksimaalselt üks-kaks lugu korraga ja seejärel tegin pausi, siis seda pealkirja lugedes panin raamatu sootuks käest ja venitasin loo lugemist järgmise päevani.  

Delermi  pintslilöök on muidugi täpsem - mõne üksiku sõnaga suudab ta lugeja just sellesse hetke ja kohta paigale asetada, luua silma võrkkestale kujutis, millega sul tekib koheselt emotsionaalne side. Pole välistatud, et raamatu vahendusel koguni lõhnad sinuni jõuavad. Mis aga peamine, see raamat paneb ehk sindki märkama ja pühenduma oma pisi-pisikestele naudingutele. 

Ja kui üks tõlkeraamat on nii võluv, siis on kahtlemata põhjust impressumist "süüdlast" otsida - Indrek Koff. Miks see mind ei üllata.

P.S. Millega ma aga sugugi rahul ei ole, miks on seda autorit nii vähe meil tõlgitud?

2 kommentaari:

  1. Oo, loen rõõmuga su rõõmust! Ja 'Terve pühapäeva oli sadanud' on ka tõlgitud... aga muidugi võiks rohkem.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sulle mõtteainet, äkki uusi väljakutseid ;)?
      Muahh!

      Kustuta