27 september 2017

Aveiro - Portugali Veneetsia

Aveiro (19-21.09.2017)

Aeg oli Lissabonis end ikka lõpuks rongile ajada ja põhja poole liikvele minna. Kaks tundi, kaks peatust ja 26 eurot hiljem oledki Portugali Veneetsiaks nimetatud linnakeses kohal. Rong oli täitsa kiire ja mugav, nii et julgen liiklemiseks soovitada küll. Nii palju tasub muidugi eeltööd teha, et sama maa võib ka 4 tunniga läbida :) Tõsi, väga palju ümbrust ei näinud (mida küll ju lootnud olingi), tagantjärele tundub, et raudtee ääres olid kas kõrkjad või müra summutavad seinad. Siiski oli avanev pilt oluliselt parem Lissabon-Sintra liinist, kus peamiselt igavad magalarajoonid. Etteruttavalt olgu aga öeldud, et põhja poole edasi liikudes läheb raudteeümbrus aiva ilusamaks ja mul on juba tuleviku-rongisõidu-soov peas kuju võtmas;)

Aveirosse saabutakse tänapäeval uue vaksali kaudu (igav), ent kohe seal kõrval on tarastatuna imetlemiseks ikka vana ka alles. Vanadesse hoonetesse suhtumine on ikka uskumatu - sada segast põhjendust ja õlgadekehitust vana restaureerimise kohta, uus ja ilmetu kuubik näikse portugallasi rohkem ahvatlevat. 


Linnasüda on mugavalt väike ja kompaktne, ma leian, jalgsi ja rattal liikumiseks ideaalne. Rattad, muide, on tasuta laenutamiseks, ID-kaardi jätad vaid panti. Esmapilgul ehmatavalt raske ja naljakas asjandus, aga lippab väga hästi edasi. Maastik on siin harjumatult lauge, nii et võib kohe julgelt pikki otsi ette võtta. 


Veneetsiaga on loomulikult sarnasus olemas. On kanalid ja sillad ja värvilised paadid ja vee ääres nunnumeetri näidikut kergitavad majad. Teisalt oli üllatuseks, et seda kõike on võrdlemisi... vähe, kui ma nii võin öelda :) Sa leiad hoobilt selle koha, kus kõik on oma pildid klõpsinud, paar kõrvalisemat nurgakest veel, ja siis nagu olekski kõik. Nii et tasub vaim valmis panna ka teisteks lõbustusteks ja tegevusteks ja mitte arvata, et nädal otsa paate ja maju imetleda saab :))))) 


 Paadid olid ajalooliselt soola ja merevetikate (põldudele väetiseks) vedamiseks. Tänasel päeval muidugi turistide lõbustamiseks, võimsad Yamaha mootorid peal, kondiaur ei ole enam popp. Kuna meil oli juba nii jalgsi kui rattal paljud kesklinna kanaliäärsed kohad läbitud, siis ei hakanud kolmveerandtunnist paadisõitu enam võtma. 







 Nagu ilmselt piltidel ka näha, siis ilm paneb Aveiros sajaga näkku, küllap ookeani lähedus mängib oma osa. Ühel tänaval võib olla läbilõikavalt jäine tuul, samas kui järgmises tänavas viskaks keegi kui kotiga saunaleitsakut sulle vastu vahtimist. Alguses arvasin, et see ehk septembrikuu teema on, aga nagu hiljem giidi jutust selgus, siis mängib ilm ka südasuvel +20 kuni +35 ja enama kraadini. 

Teine teema on uduga. Nägime Aveiros küll vaid kaht hommikut, kuid mõlemal korral oli siil udus tunne. Udu on nii tihke, et lõika või noaga viilakaid. Aga kui see hajuma hakkab, siis käib see kähku ja tunni-poolteise pärast sirab päike lagipähe. 
Udu levikust oli meil õige hea ülevaade, sest... meil oli üsna...hmm-khm spetsiifiline öömaja :) Nagu juba tavaks, kõikusin ma bookingus põhimõtteliselt kahe öömaja vahel. Üks oli hirmus nunnu maja, AGA hommikusöögita (no loomulikult ma ei teadnud enne Portugali jõudmist, et hommikusöök on kõige viimane asi, mille pärast siin muretseda! Ükski majutusasutus ei suuda ilmselt võistelda siinsete pastelariatega) ja vaateta. Teisel oli nii hommikusöök kui vaade ja lisaks muidugi ülistati perenaist. Kuigi jah, perenaised olid siin kõik tasemel ja bookingu keskmised hinded ülikõrged. 
Viimaks otsustasin vaatega variandi kasuks. Mõtlemata kordagi sellele, et m i s nimelt selle vaate võimalikuks teeb :))))))))))) Rongis sõites näppisin siis valituks osutunud majutuskoha kohta antud tagasisidet, kus leidsin ootamatult infokillu kõrge korterelamu kohta... Wtf!? Olgu öeldud, et Aveiro kesklinn on äärmiselt madalasustatud ja põhimõtteliselt ongi seal vaid kaks kõrget hoonet. Samas peab tunnistama, et kuigi maja oli väljast masendav (kujuta endale, hea lugeja, ette mingit 11-korruselist suurt halli kärakat), aga sees seevastu oli väga kenasti sisustatud ja kõik mugavasti olemas. Ja muidugi - vaade! Vaade üheksandalt korruselt ja just kirikule, soolakuhjadele ja kanalitele ja Barra tuletornile, mille plinkimine isegi näha oli. 



Perenaine oli muidugi ekstraklass. Esimese hooga arvasime ta purjus olevat, aga ta oli kolm päeva järjepanu sellises konditsioonis ja ilmselt oli see ta normaalne olek. Igatahes haakus ta viimse detailini meie huumorimeelega ja, pean tõdema, tema naljasoolikas oli üpris hiidlaslikult kõver. 
Sellise asukohaga majutuskohal on aga veel üks eelis: kui tavaliselt on tarvis lasta endale kaardi peal ette näidata, kus üks või teine koht asub, siis siin astusime me lihtsalt koos akna juurde ja tädi vehkis kätega - põrsas seal, rattalaenutus taamal, jäätis siin, kalaturg ümber selle nurga, paadid väljuvad selle silla juurest, kaubanduskeskus on üle tolle silla jne, jne :) Eriti mugav. Jah, ma tean, et on olemas ka Google Maps, aga mõnikord on hirmus tore inimestega suhelda :)

Ainuke asi, millest ma siiani aru ei saa (kui keegi saab, võib lahkesti siin märku anda), et absoluutselt kõik nad jaurasid meile ülikoolilinnakust. Meie oma perenaine pani südamele, et jalgratastel sinna läheksime, sest see on nii ilus ja nii suur territoorium, et kindlasti peab minema ja just rattaga. Seda tahtis meile näidata ka meie giid ja nagu ma korraks guugeldades märkasin, siis on see kenasti Aveiro TOP10 vaatamisväärsuste hulgas auväärsel kohal. Meid see kahjuks ei kõnetanud :( Ma vist isegi ei teinud sellest ühtegi pilti... Mis on selle fenomen?




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar