11 september 2017

"Kõike head, toriseja!" Tuomas Kyrö

Võrratult minulik raamat! Vaimustavalt mõjusa raamatu ilmeksimatuks tundemärgiks on minu jaoks see, kui pärast raamatu sulgemist järgmised katsed kuidagi ei edene (katsealusteks objektideks olid sedapuhku Hassletti "Kui mind enam ei ole" ja Ferrante "Minu geniaalne sõbranna", mis tegelikult mõlemad keskmisest paremad raamatud peaksid olema). 

Toriseja meenutab ehk õige natuke Ovet, aga on veelgi parem. Romaanilikku süžeed on siin Ovega võrreldes küll vähem, kuid see-eest muhedat olmeanalüüsi märksa enam. Ja üldine toon on siiski äärmiselt positiivne ja soe minu meelest, ei tasu sõnast toriseja liialt ehmuda. Aga jah, selline tüüpiline vanainimene, kes teab, et korralik toit ja füüsiline aktiivsus on hea tervise alus, kes tahab ikka kõigega ise hakkama saada ja ei taha teistele kaela peale jääda, ja kes tahaks võimalikultpalju ise ja oma kätega valmis teha (no olgu selleks kirst või testament või koguni järelhüüde ette valmis kirjutamine).

Sarnaselt Ovele on ka Toriseja elu tooniandvaimaks tegelaseks Perenaine, kes antud juhul hooldekodus oma päevi veedab. Toriseja siis omakorda kostitab teda salaja karbonaadi ja muu hea ja paremaga, sest et...

"Ega ikka ei peaks elutee viimastel meetritel sööma seda, mida esimestel meetritel, lasteaias ja algkoolis. Laste söömisel tuleb mõistagi silm peal hoida, sest nende tööpäevad hakkavad mööduma ergonoomiliselt reguleeritud toolidel ja niisugustes ametites tulebki süüa hoopis teistsugust toidupoolist kui minu põlvkonnal. Nemad klõbistavad soojas toas klahve, ükskõik, kas selle tulemusel langeb mets või rahvamajandus. Raadius mängib vale jaam ja lendva lööb selga, sest seda selga pole millekski kasutatud. Inimene on selle poolest veider loom, et keha ei ole mõttele järele jõudnud. Selgroog on üleliigne jäänuk tollest ajast, kui me liikusime kahel jalal, ja varsti kaob see üldse ära."

Lastega, isegi täiskasvanud lastega, on suhtlemine nagu ikka - veidi komplitseeritud.

"Mõnikord on tee ühe inimese juurest teise juurde mitu penikoormat pikk, kuigi see üks inimene on sellest teisest tulnud."

"Küsisin, et ega nad lahutama ei hakka. Nii on tänapäeval kombeks, kui aastapäev ligineb. Kas seda ta nuttiski? Vanasti osteti perenaisele pross või siis viidi sooja veega randa puhkusele, nüüd antakse kingituseks abielulahutus ja ühine hooldusõigus."

Äärmiselt sobilik lugemine sügisõhtuteks! Ah jaa, tõlkija on Kadri Jaanits.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar