10 oktoober 2017

Hommikune äratus

Esimest korda elus olen ma kimpus unehäiretega, pärast reisilt naasmist ei saa ma kohe kuidagi enne kella 1 öösel sõba silmale. Mistõttu venivad ka mu hommikused ärkamised kahtlaselt lõunasse.

Täna tegin silmad uskumatult vara lahti. Kostus mingi imelik muusika. Oma maja muusikat tunnen ma hästi, sest seda kostub vaid ühest kõrvalasuvast kontorist ja sealtki väga harva (ja põhimõtteliselt ainult minu dušikabiini - ma ei teagi, kas pidada seda luksuseks või ebameeldivaks kõrvalnähtuseks). Sealne muss sisaldab üksjagu biiti, soovitavalt veel hästi monotoonset. Tänane muusika ei hiilanud ei biidi ega montoonsusega. Ikkagi ei saanud ma aru, kust see tuleb. Käisin rahutult korteris ringi ja surusin kõrva nii seinte, põranda kui ka lae vastu. Viimane on kunstiline liialdus, füüsiliselt suht võimatu ka. Tänaval oli kõik tavapärane, ainus kahtlusi tekitav tegur oli kaks väikebussi Katharinenthali kohviku juures ja mõned neoonvärvilistes tööriietes meesisendid seal läheduses. Mõtlesin, et mis ajast töömehed bussidega seal hommikukohvi ostmas käivad?!
Muusika ja mikrofoni kostva kõne panin lõpuks valimiste arvele - siis juhtub igasugu kahtlaseid asju tavaliselt. 

Osavad äratajad täies hiilguses, ehk et mida ei näe aknast, seda näed internetist
Kohvilauas istudes kimas akna alt mööda uus retrotramm. Kuna see on siin tühjalt vuranud juba mitmel hommikul, siis ei teinud esiotsa väljagi. Kui ma aga nägin, et trammi puupingid on täis ontliku väljanägemisega tumedasse riietunud väsinud onkleid, sain aru, et tegemist saab ainult pesudorõõmsa valimisaegse maski ees heitnud ja tegelikkuses puruväsinud linnaisadega. Avamine siin ja avamine seal, kogu aeg õnnis nägu ees, samal ajal on sisepinged erakonnas, tuult täis rahakott ja lõputu ärevus pühapäevaste tulemuste eel... Nii kahju.

Pildid on Postimehe veebilehelt, aitäh!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar