04 oktoober 2017

"Moodne kunst" Leonhard Lapin


Raamatu alapealkiri - kunstilugu isikliku elu sugemetaga - võtab lühidalt ja täpselt raamatu olemuse kokku. Just nii ongi. Tooniandvaks on raamatus illustratsioonid ja ohtrad katkendid kahest, autorit oluliselt mõjutanud, teosest: Herbert Readi "Moodne kunst" (1939) ja Šepetyse "Modernismist. Põhivoolude analüüs ja kriitika" (1986). Esimese raamatu tsitaadid olid minu jaoks oodatud maiuspalaks, teine oli ajastule omaselt surmigav. 

Vaheldumisi tsitaatidega lahkas Lapin enda (kunsti)elu. Kes Lapinit varemgi lugenud, see võib juba aimata, et samavõrd kui siin on juttu kunstist, eeskätt selle juurde jõudmiset, avastamisest, õpetajaist, niivõrd on siin ka seksuaalset kujunemist. Moraalijüngritele ei soovita, sest asju nimetatakse nende õigete nimedega ja vastavatest tegemistest pajatatakse detailselt. Kõigile ehk ei passi selline lähenemine.

Ma pean tunnistama, et mulle meeldib Lapini käekiri, on varemgi meeldinud. Teisalt, eks tal ole küljes teatav... ma ei teagi, ma nimetan seda karvaste vanameeste sõnutsemiseks, mis kätkeb endas teatavaid korduseid, kohati moraalitsemist, siis jälle vastandusena kiitlemist ülevoolava vabameelsuse ja loomingulise ja seksuaalse võimekusega. Aga see kõik on neile karvastele (kusjuures alati nad tegelikult ei olegi karvased) vanameestele (selle mõiste alla võib kuuluda ka mõni kolmekümnene meesisend, mul on isegi paar seesugust kirjanikku silme ees praegu siin kirjutades) nii armsalt omane, et ega see ei pahanda ega ärritagi, see on lihtsalt üks joon, millega peab suutma leppida ja harjuda, siis on edasi hea lugeda. 

Lugemise väljakutse 2017
Nr 21, Kunstiraamat või kunstniku elulugu, või mõni muu kunstiraamat, mis on tihedalt kunstiga (kujutav kunst) seotud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar