28 november 2017

"Ma nean aja voolu" Per Petterson

Väga lootustandev, seda küll. Ositi vägagi hea, ent kummalisel kombel ei haakunud kõik need nn osad mu jaoks. Autori peas võis see lugu ju paigas olla, kuid lugejale ta seda alati ei suutnud edasi anda. 
Huvitav fenomen, mingi ajastu märk vist. Viimastel aegadel on mitmes raamatus ette jäänud, kuidas oma ilusa ja turvalise elu mullis igavlevad noored 70-80ndatel kommunismiihaluse võrku langesid. Ka siin raamatus on norrakast peategelane Arvid jätnud vanemate nördimuseks kooli pooleli, et olla eesrindlik vabrikutööline. Minu jaoks ei saanud see liin veenvat kajastamist. Siis veel need kummalisevõitu suhted naistega, mis kuidagi ei haakinud end minu jaoks. Ja lahutus. Ja ema haigus. Segased ja poolikud seosed. Peamiselt nautisin Taani kirjedusi (peategelase ema oli taanlanna ning läks oma haigusest kuuldes sinna lühivisiidile).  

Samas, siin oli oma võlu. Ma ei lugenud seda päris valu ja vaevaga lõpuni...vist.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar