02 jaanuar 2018

Kui te tahate teada, mis on ahistamine, siis siin juhtub see päriselt


"Minu Lõuna-Aafrika vabariik" Gertrud Talvik
Juhtus nii, et lugemisaasta avapaugu tegin Minu-sarja raamatuga. Planeeritud nii ei olnud, juhtus sedasi. Võtan seda kui positiivset märki, sest mulle kui reisiraamatute andunud austajale on see täiuslik start, ehk jagub kirjasõnas seikluseid siis ülejäänud aastaks ka parajalt.

LAVi ma kartsin, korra isegi kuulutasin, et selle raamatu jätan vahele (seni on mul Minu-sarjast ainult Neenetsimaa lugemata). Kui jätta kõrvale mõned ulmelised biokeemiaalased lõigud, siis oli täitsa mõnus lugemine. Tudengielu on tudengielu, palju see mind enam ju ei kõneta, kuid kuna see on LAVis piisavalt kreisi, siis oli üsna huvitav. Hullumeelne muidugi ka. Teise seiklustest võib lugeda jah, aga oma nahal kogeda ei sooviks peale makstes ka :) Ma pean ennast parajalt uduks ja laisaks ja loheks, aga sealses keskkonnas mõjuksin küllap kiire, konkreetse ja tööka pedandina :)

Aga ahistamise mõiste sai mu jaoks küll siin raamatus uue tähenduse. No ma natuke mõru muigega olen nagunii kõiki neid tohutuid ahistamisjutte lugenud. Pikem teema, mida lahkama siinkohal ei hakka. Enamasti on neis juttudes tegemist paari sügavama pilgu ja riivamisi puudutustega, ent see, mis siin raamatus toimub, on ikka püstipöörane. See tüdruk lausa tõmbab ahistajaid ja psühhe ligi, mulle tundub. Lisaks veel ei olnud ükski neist lühiajaline ekstreemseiklus, vaid ta talus neid pika-pika ahvikannatusega. Ma loodan, et edasine elu on tema teele ikka normaalseid mehi ka saatnud, päriselt. Mina hakkaks selliste kogemuste peale vist küll pigem juba nunnaks.

P.S. Mingil põhjusel tõrguvad mu sõrmed pealkirjas olevat sõna "vabariik" väikese algustähega trükkima. Kas see on nüüd mingi viimaste aegade järjekordne moodne leiutis või on tõepoolest nii kogu aeg olnud?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar