05 jaanuar 2018

Laulasmaa



Ma vist seni kartsin seda Laulasmaad. Minu jaoks üsna võõras ja mitteminulik oblast ja seega ma sinna eriti ei kipu jah. Need vähesed korrad, mil on olnud põhjust spaast mööda sõita, olen iga jumala kord palunud endale seda maja näidata. Ja iga jumala kord pidanud tõdema, et ahsoo, ma olen seda näinud ju küll, tuleb meelde jah... See on väljast nii mittemidagiütlev ja kole, et ma olen sealt pagenud rõõmuga.
Lõpuks lasin selle endale maha müüa, sest seal on 1) lastespaa ja 2) üks blogija räägib sellest aina vaimustunult (reklaami eest võib spaa raha kanda Ebapärlikarbile).

Hästi oli:
- vee- ja saunakeskus. Seal oli nagu päriselt soe! Ma ei talu kuskil basseiniserval lõdisemist, aga kuni ma ujuda ei oska ja niisama võimelda seal ei kavatse, siis loomulikult võib mul veekeskustes külm hakata. Mulistamiskohti on rohkem kui üks ja need on Maele sobilikult madalad ja turvalised :D Saunasid on palju erinevaid ja need olid soojad (ka see on mõnikord spaas omamoodi luksus :D)

- Hommikusöök igati vinks-vonks, isegi idusid antakse paksukestele nosida. Lasin endas idulooma lahti 🤓Ja nii head munavõiet ei ole ka ammu saanud.

- Spaapool oli samuti mõnus. Peaasjaline ise jäi samuti rahule, mis oligi eesmärk. Hõljus mul roosilõhnalise ja roosaküünelisena ringi. Küünelakk kuivas hirmus kaua... või oli see lihtsalt ettekääne, et mina asju kannaks, uksi avaks ja muul moel orjastatud oleksin😀

Halvasti oli:
- kui veekeskuse täis viskab, siis no kohe ikka täiega. Ma tahan muidugi loota, et see on vaid koolivaheajaga kaasuv nähtus, aga ei ole ju võrdlusmomenti, ei tea kaasa rääkida. Selleks, venekeelne elanikkonda praegu puhkusest viimast võtab, olin ma muidugi valmis.

- Toad kipuvad seal läbi kostma. Ja mitte vähe. Kui su pea kohal (või kõrval, sest ega lõpuni aru saanudki, kust see kohutav madin tuli) juhtub olema mõni väikemees, kes sõidutab-veeretab-tambib vaipkatteta põrandal mõnuga oma lelusid (lelu on kahtlaselt leebe varjundiga sõna, sest tegelikult oli tunne, et ta lõhkus seal hantlite, kangide ja sangpommidega), siis ma tahan näha seda inimest, kes suudab uinuda. Ilma hilisõhtuse konjakita, ma pean silmas.

- Ma ei tea, kas seda halva alla liigitada, pigem ehk nostalgia alla, aga ma nägin üle väga-väga pika aja reaalselt vastuvõtus järjekorda. Ja pikka sealjuures. Nii saabudes kui ka lahkudes. 

Aga muretsemiseks pole siiski põhjust, see oli kõigest halbade asjaolude kokku sattumine, ma ju tean. Tegelikult oli tore. Tahaks tagasi.
Mõnel on tervislikud eluviisid...üsna vingus nägu, ma vaatan. 

2 kommentaari:

  1. Ma sain viimane kord sealt ikka sellise tünga ja sellest kirjutasin ka päris ausalt, see jäi Sul vist märkata :D Ma sain toa, mis oli hullem, kui mõne nõukaaja kutsekooli ühikas. Jube kong oli ikka! :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Selge pilt, siis jääd rahast ilma ikka :D
      Ei aga tglt tõsiselt rääkides ma nägin seda postitust küll, aga kuna kiidusõnu oli eelnevalt ikka ohtralt, siis ma sellest ühest tõrvatilgast ei lasknud end morjendada.

      Kustuta