12 jaanuar 2018

Ma kingin sulle pesukaitsme!

Mul on suisa kahju, et ma nii harva netiavarustes kolama satun - kui paljust heast ma küll ilma olen jäänud?! Näiteks sain ma täna teada, et kohe-kohe on tulemas mõned põnevad õpitoad (kiirustage, seltsimehed, kiirustage!), millest te ehk ei taha ilma jääda.

Näiteks pesukaitsmete valmistamise koolitus. Oled juba käinud? Viimane aeg, ma ütlen. Sa ei pea neid isegi mitte üleliia palju vorpima, sest tõele au andes, need on korduvkasutatavad. Lisaks, ära muretse, kui sa ise ei taha või ei vaja, siis soovitatakse kirjas lahkelt, et võid selle valmistada hoopiski sõbrale. Väga lahe, ma ütlen.

Mu läks täiega sõitma. Kuidas ma koolitusel (või hiljem kodus) endamisi nuputan, kes on need sõbrad, kellele üks tore pesukaitse meisterdada. Ja kui mitmele üldse teha. Pagan küll, see on suur privileeg ju, kui ma kellelegi selle teen. Ja siis hakkan vaikselt nokitsema, kogu aeg mõlgub mu meeltes armas Mari või Maali, kelle heaks ma näpud villi lõigun ja meisterdan. Aga see on veel lihtsam osa mu fantaasiast.

Milline on see ideaalne hetk mu erilise kingituse üle andmiseks? Kas mõnel tähtpäeval. Jõulupuu alla ehk poetada? Aga kas siis ikka kaart ka juurde lisada... Või ehk sünnipäeva-praasdnikule sisse sadades? Ülevoolavalt pulbitsedes rõõmust sirutada see kõigi külaliste ees õhtutähele pihku. Samas ega ei peagi seda nii suurelt ja laia joonega ette võtma. Ehk libistada see järgmisel korral Maaliga tänaval kohtudes talle pihku või mantlitaskusse - palun, siin on sulle minult üks väga eriline kingitus, erilisteks hetkedeks... 

Ja ometigi liigub mu mõte veel siitki edasi. Kingitustega on ju veel ka see komme, et järgmisel korral kohtudes arutatakse, et kuidas meeldis või kuidas oli. Kas oled seda raamatut juba lugenud, mis sa arvad? Kas käisid spaas juba ära? Tead, jah, ma kasutasin seda lõhnaõli, küll püsis kaua ja lõhnas hästi. Riputasin sinu kingitud maali nüüd sinna elutoa tagumisele seinale, sobib nii hästi tapeediga. Oi, tead ma nüüd ainult sinu kingitud pesukaitset kannangi, nii mugav (sinna juurde võiks Maali teatraalselt veel ka tagumikku vängerdada, näitamaks, kui mugav kogu see asjandus ikka on). Või et...tead, see ei kõlvanud kuhugi, sa peaksid ikka mingist teisest materjalist selle järgmisel korral tegema. Ah soo, no ma lähen siis uuele koolitusele. Kas muidu imas hästi? Mulle see muster üldse ei meeldinud, äkki saad järgmine kord kasutada südamekestega kangast?
Okei, ma tõmban nüüd pidurit, sest see läheb juba käest ära :)


P.S. Taaskasutust ja oma kätega asjade tegemist ma hinges enamasti siiski pooldan. Lihtsalt, minu sõrmed on kõigeks selleks liialt töntsid. Ja mõne asja valmistamine on veidi veidram... Ja vahel on mõni reklaamtekst kergelt... hm... üle vindi. Nii et palun vabandust!

3 kommentaari:

  1. See ei olnudki nii ammu, kui pesukaitsmeid PIDIGI ise tegema ja enamasti tehtigi - isegi veel 1980-90. aastatel, sest nõukaajal oli neid väga vähe ja mitte igal pool saada. Veel kümmekond aastat varem aga pesti neid hoolega ja kasutati mitu korda.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, see oligi see aeg, mil tehti absoluutselt kõigest käepärasest, peaasi et oli, mis avitaks hädas.

      Kustuta