22 jaanuar 2018

"Minu Indoneesia" Berit Renser


Pilk, millega Berit Renser maailma vaatab, meeldib mulle. Tema püüe teada saada, mõista, põhjendada, analüüsida. Võimaluse korral huumoriga vürtsitada või vastu vaielda, tekitada dialoogi. Nagu autor isegi ütleb, on Indoneesia siiski hoomamatult suur ja mitmekülgne, et seda kõike ühtede kaante vahele suruda. Nii ongi. Ja seda on ka tunda. Samas jääb viimasele leheküljele jõudes siiski tunne, et mida oli võimalik selgitada, seda ta ka tegi. Lihtsalt ongi nii, et killukesi siit ja sealt, erinevatest ajahetkedest ja erinevatest Indoneesia külastustest. 

Aga kogu see kirju-mirju maailm on mõnuga lugejani toodud. Lõpus lühikest peatükki Balist lugedes tabasin end mõttelt, et Beriti Bali-raamatut oleks kangesti tahtnud. See oleks andnud siira ja põneva ülevaate. Balil käivad praegusel ajal ju paljud, aga ausalt räägivad vähesed. Kas ei taha või ei näe, ma ei tea. 

P.S. Ei kontrollinud küll hetkel üle, aga mul on karvane tunne, et kui te tahate raamatus kirjeldatud telestuudios käigust visuaalset ülevaadet, siis näoraamatus tegelikult ringles/ringleb üks muhe klipp. Otsige natuke, ehk on see endiselt olemas seal.  

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar