06 jaanuar 2018

Sajand läbi toidu

Kinkeraamatulaadsed üllitised minuni enamasti ei jõua, ent sedapuhku sain õige meeldiva üllatuse osaliseks. Natuke kokaraamat, natuke tagasivaateraamat. Sada aastat nagu naksti. Iga aasta kohta võtab Mart Laar paari lõiguga sellele iseloomuliku kokku, sealsamas kõrvallehel on siis teemasse sobilik retsept ja vastav silmailu.
Põlvkonna jaoks, kes kasvab üles burksi, panini ja nagitsate najal, on terve see raamat vist täielik eksootika. Minusuguste ja vanemate jaoks aga on siinsed retseptid ajatu kodumaine klassika. No pisukeste mugandustega muidugi, ent samas nii see elu ju oli. Näiteks, kuigi šašlõkk või burks vms ei ole päritolu poolest meielik, siis teame ju ometi, et olid ajad, mil need sajaga meie lauale jõudsid. Aeg ja elu lihtsalt olid sellised ja seega on taoline valik igati mõistetav. Eriline huumorinurgake oli otsloomulikult kartulikoorte retsept. Mis aastat täpsemalt see iseloomustas, selle võite ise ära arvata :))))

Tegelikult väga põnev pilguheit meie kööki. Kui esimese hooga hakata mõtlema argisele toidulauale, siis tundub, et kui palju meil sellist nö klassikat ikka on, nipet-näpet siin ja seal. Aga heldus, kui palju head vana lihtsat kodust armast siin oli! Lumepallisupp, vorstikaste, roosamanna, kasukas, borš, hapukapsasupp, heeringas jne, jne.

Minu sünniaasta oli kahjuks retsepti mõttes üks igavamaid - suitsuangerjas uhkes üksinduses troonimas. Aga autorite selgitus oli muidugi ammendav ja ma jõudsin neile juba andeks anda :) 

Nii et, see ei ole raamat, mida nüüd riiulist üle päeva haarata ja kokkama kukkuda, sest küllap te suuremat osa neist roogadest olete seni teinud ja teete ka edaspidi, ent see on lihtsalt üks kaunis vormis ja mõnusalt ülevaatlik ajalooline pildiraamat. Kingituseks ideaalne.

2 kommentaari:

  1. Roosamanna, oh, kui maitsev!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mulle ka meeldib😀Ainult üks tingimus -see peab tõesti roosa olema, mingid haledad toonid ja maitsed ei tule kõne alla.

      Kustuta