15 veebruar 2018

Blue Bay ja söögijuttu

Üritan hämarduvas õhtus rõdul kirjutada, aga kuumus on selline, et ma suisan sulan. Hütikeses on konditsioneer pandud 26 kraadile ja tuppa astudes on reaalselt tunne nagu siseneks külmkappi :) Väljas on muidugi keeruline trükkida, sest täpitähti tekib kahtlaselt palju (loe: sipelgad rallivad üle ekraani), lisaks tõmbab floora ja fauna tähelepanu endale. Linnud karjuvad siin sõna otseses mõttes laulda, julged ja uudishimulikud on nad ka. Üks, keda ma kollanokaks kutsun, tuleb ja seisab terrassipiirdel otse vastu vahtimist ja kukub kuristama, ise samal ajal visates juuksed peas püsti nagu mingi moodne noormees. Siis on ühed punased tüübid (Red Fody näikse ingl keeles olevat, maakeelset vastet pole suutnud leida), kellel on kirglised ajad praegu. Emaslind näeb välja täitsa ilmetu, nagu varblane, aga isasel on pea ja selg kirgaspunane. Puhas porno otse nina ees.


Täitsa Saaremaa ju?

... ainult kaktus on katusest kõrgem :)
Tüüpiline mustja laavakiviga rand, õnneks vaheldub see valge peene liivaga.





Peitepilt

Samuti peitepilt

Vahepeal tulevad gekod uudistama. Ega nad on üldiselt vaiksed poisid, aga reedavad end sellega, kui üritavad ühelt palmilehelt teisele hüpata, siis sahin-kahin annab nad välja. 
Aga nahkhiirtest ei saa ma enam üldse aru - on need siis nahkhiired või hoopis lendrebased või veel miskit kolmandat. Siin olen näinud veel suuremaid ja kuna nad lendavad juba kõvasti enne videvikku ringi, aeglaselt liueldes, siis nende nägu on kahtlaselt nummi. Mina ei tea, kes nad siis päriselt on.

Öömaja on meil järjekordselt prantslase oma, sedapuhku prantslanna. Ülivana, ülisale, tõeline proua. Üldse kipuvad siin kõik pigem parlevuutama, kuigi saab kenasti ka inglise keelega hakkama. Muidu on tunne nagu oleks Saaremaale sattunud. Hommikusöök veidi hakkab juba üle viskama - prantslaste saia-moosi-juustu armastust jagan ma koosluse kui sellise mõttes (juustusai moosiga on imehea igatahes), ent ma eelistaksin sellist menüüd korra kvartalis kõige rohkem, mitte igal hommikul. Loomulikult on arvestatud ka helveste-usku inimestega, ent peekoni- ja omletilembene Tiiu-talutütrekene võib suud pühkida.

Siiski-siiski, muus osas pean tunnistama, et toidud on siin võrratud! Ärge küsige minult, on see nüüd siis kreooli, prantsuse või aafrika köök, mille kohta ma heldelt kiidusõnu puistan - ütlen ausalt, ma ei tea. Igatahes on kõik siin olnud maitseelamusi pakkuv. Paljud road liigituvad hautiste kategooriasse, kuhu on igasugust head ja paremat kokku uhatud ja väga hästi maitsestatud. Ei ole liiga kodune ega ka ülemäära harjumatult võõras, on just parajalt mõnus. Kui tehakse suuremad fileetükid kana, kala või liha, siis seegi on alati elamust pakkunud, eraldi rõõmu pakuvad kastmed. Loomulikult on sageli kõrval riis, kuid on ka kartulit leidunud. Tõsi, sibulat nemad näikse armastavat, seda on igas hautises toorsalatis, kuid hautistes olen sellega isegi toime tulnud, salatites muidugi mitte.

Loomulikult olen otsapidi katsetanud ka tänavatoitu. Oleks rohkemgi, aga no siin kuumas ju ei jaksa nii palju. Minu erilised lemmikud on muidugi need õlis frititud junnid (gadjacks), mida on kümnete erinevate täidistega, väheke varieeruvad vist ka ümbritsevad tainakihid. Sisuks on nii kala, kana, baklažaan, tšilli, juust ja palju tuvastamatuid täidiseid. Osad putkad (see ei ole solvav nimetus, ma leian - need näevad tõesti putkad välja ja sanitaartingimused on seal silmnähtavalt olematud) müüvad selliseid naljakaid ligaseid käkke või klimpe, nimeks vist boulettes. Millest need tehtud kokku on, pole halli aimugi ja ega ei tahagi teada :) Maitsevad igatahes hästi ja leemekest virutatakse neile ka veel kulbiga otsa. Vist on selle juured hiina köögis. Siis on olemas veel hindude müügiletid tänavatel, kus nii erinevad karrid kui ka mitut sorti lapikud rotid ja mis iganes nende leivaliste nimi ka on, millesse keeratakse igasugust manti. Nende proovimiseni ma küll veel jõudnud pole.
Seda kõike arvestades on muidugi patt üldse söögikordadega majutust võtta, sest kõike seda head ei jõua muidugi ära proovida. Tänavatoit on ka naeruväärselt odav, tundub, et 1-2 euro eest võib omal vatsa lõhki süüa. Tavalistes kõrtsudes on hinnatase pigem Eestiga sarnane. Sõltub linnast ja kohast nagu ikka, aga maitsva prae 10-15 euro eest kindlasti (muidugi ka kallimalt ja odavamalton võimalik). 
Nagu näha, siis toidupilte mul lisada ei ole :D See fakt peaks juba enda eest rääkima, eks ole!

Lisamärkusena: Blue Bay on ideaalne saarele saabumiseks või lahkumiseks, pikemalt ehk mitte. Lennujaam on lähedal, lennukid vägagi kuulda ja näha, neid ei ole küll palju ja öösel üldse mitte.

2 kommentaari:

  1. Tundub piltidel nii palju rohelust. Kas seal ongi nii võimas loodus või olete kuskil rahvuspargis?
    Head reisi jätku!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh, reis on hea igati :)!
      Aga roheline ja lopsakas on siin tõepoolest. Puud-põõsad on suuremõõtmelised ja lokkavad, põllud on suhkruroost kirgasrohelised, paljude maanteede kohal annavad mõnusat varju tihedavõralised ja suured puudealleed ja muru jagub samuti piisavalt. Kui siia veel lisada õiteilu, siis silm puhkab küll.

      Kustuta