09 veebruar 2018

Port Louis

Kuna ilm on endiselt heitlik, siis ei julgenud suuremaid plaane teha. Kohaliku bussiga pealinna Port Louisi väisamine tundus kõige arukam. Kohalik ühistransport tuleb ju igatahes ära proovida, see on üks meie põhimõtetest :) Bussipeatuseid on siin meeletult, iga natukese maa tagant. Ja busse on palju, neid naljakaid, natuke retrosid. Eks nad veidi mustad ja logisevad ja kolisevad ole, vähemasti lääne inimese jaoks, aga see-eest ei maksa nad ka midagi, Grand Baiest pealinna oli vist midagi ühe euro kanti või nii. Teeviidad on ka mõnusad - eelistatuim variant on lihtsalt ingliskeelne silt "Põhja", "Lõunasse" jne. Tasapisi siis sigineb ka mõni täpsustav ja konkreetne kohanimi :) Lihtne ja loogish :)

Sõltumata ümbritsevast ligadi-logadist peavad lapsed ikka nagu puped olema :)


Pealinn ise ongi just nii naljakalt vastuoluline nagu seda igalpool kirjeldatakse. Kõrged klaasist büroohooned ja räpased kondika veest tilkuvad ja igasugust jura müüvad kaubatänavad vaheldumisi. Osta, millist p.... tahad. Kõike on müügis, absoluutselt kõike. Ausalt öeldes oli see veidi väsitav, melu ja rahvas ja haisud.

 Bussika ja turu juures nägin ka nunnut rotti oma asju ajamas, vot see mulle juba meeldis. Rotid on üldse ühed coolimad tegelased. Ilmselt on Indias suht sama, sest ka siin majandasin peamiselt hindud. Kuumus oli samuti tappev, nii et ma olin üsna happy, kui lõpuks Caudan Waterfronti nimelise koha avastasime. See on selline moodne ja puhas ja veeäärne, kauni promenaadiga sadamapiirkond. Koristajad möllasid mitmepealiste ekipaažidena kogu aeg ringi, vormis turvamehed passisid igavledes ja mõned toredad söögikohad ootasid kliente. Aeg oli samuti varajane, nii et ka turistid ei ummistanud seda, hiljem olukord muutus kardinaalselt. Me nägime selle muutuse ära, sest otse loomulikult sai vihm meid kätte :) Üllatus, eks ole.
Elav sein


Melu


taaskasutus

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar